/nginx/o/2024/01/16/15833103t1h0bf4.jpg)
Elustamisaparaatide AED (Automated External Defibrillator) arv kasvab Eestis jõudsalt, kuid paljud inimesed ei tea, mis asi see on ja kuidas seda kasutada. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli eestvedamisel pakutakse inimestele võimalust õppida kasutama elustamisparaati AED.
„Ühel päeval kõndisin AED harjutusseadmega tervishoiu kõrgkoolist kesklinna ja teel kohatud inimestest enamik ei teadnud, mis seade see on. Küll aga tundsid inimesed selle vastu suurt huvi. Mäletan, et olin segaduses: miks on ühiskond võtnud seisukoha, et oluline on seadmeid paigaldada, aga keegi ei ole võtnud enda südameasjaks selgitada, mis seadmed need on ja milleks neid kasutatakse,“ rääkis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kommunikatsioonijuht Jaanika Niinepuu.
/nginx/o/2024/01/16/15833105t1hb948.jpg)
Tervise Arengu Instituudi andmetel on just südame-veresoonkonnahaigused kõige sagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46% meeste ja 64% naiste suremusest. AED aparaat on seade, mis võib päästa elusid: selle kasutamine koos südamemassaažiga 35 minuti jooksul pärast südame seiskumist võib suurendada ellujäämist 50–70%. Kuid tõhusa abi osutamiseks on vajalik inimene, kes oskab ja on valmis aparaati kasutama. „Seetõttu seadsimegi eesmärgiks parandada Eesti elanike teadlikkust elustamisest ja AED kasutamisest. Et iga inimene tunneks ja teaks, et tema saab päästa elu!“ ütles Niinepuu.
/nginx/o/2024/01/16/15833104t1ha694.jpg)
Esmalt viidi läbi üle-eestiline uuring, et hinnata Eesti elanike teadlikkust elustamisest ja AED aparaadi kasutamisest elustamise ajal. Positiivne oli see, et 95% uuringule vastanutest oli osalenud esmaabi koolitusel. Uuringu tulemustest selgus, et 76% pole kordagi AED aparaati kasutanud. 24% vastanutest on kasutanud AED aparaati koolitusel ja neist 10% erakorralist abi vajavas situatsioonis. „Esialgsete tulemuste põhjal järeldasime, et väga oluline on julgustada elanikke AED aparaati kasutama ja parandada nende teadlikkust elustamisvõtetest ning AED aparaadi olulisusest elustamise ajal,“ kommenteeris Niinepuu.
/nginx/o/2024/01/16/15833107t1h5f99.jpg)
Uuringud näitavad, et kannatanu ellujäämise tõenäosust suurendab ja hilisemale taastumisele aitab oluliselt kaasa see, kui julgetakse AED aparaati kasutada ning selle abil abivajajale elektrišokk anda. „Eriti oluline on seadme olemasolu ja kogukonna liikmete valmidus seda kasutada abikaugetes piirkondades, kus kiirabi kohale jõudmine võtab rohkem aega. Seetõttu olemegi praegu keskendunud just abikaugetele piirkondadele ja Lõuna-Eestile,“ selgitas kommunikatsioonijuht. Projekti „Aita päästa elu!“ on lisaks õppejõududele kaasatud kümneid kõrgkooli üliõpilasi, kes soovivad panustada ühiskonna teenimisse ja jagada oma teadmisi. Üheskoos on korraldanud AED ja elustamise töötubasid lisaks Tartule ka Värskas, Võrus, Räpinas ja Viljandis. Abi kättesaadavuse suurendamiseks Lõuna-Eestis paigaldati novembris Setomaa vallavalitsuse hoonesse piirkonna esimene avalik automaatne kehaväline defibrillaator (AED). Projekti raames tahetakse lisada ka kaubanduskeskuste ekraanidele ja kõrgkooli kanalitesse AED ja elustamist tutvustavad videod, mis aitavad mõista, kui oluline ja lihtne on AED kasutamine.
Niinepuu sõnul on neil plaanis jätkata töötubade läbiviimist, tegeleda AED-alase teadlikkuse tõstmisega ning suurendada nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist koostööd, et jagada teadmisi ja parimaid praktikaid. „Seeläbi aitame parandada eestlaste valmisolekut AED kasutamiseks ja elustamiseks, et aidata päästa elusid,“ ütles ta. Samuti oleks vaja kaardistada AED seadmete asukohad üle Eesti, et oleks teada kus ja kui palju meil elupäästvaid seadmeid on.
Juba kolmandat aastat annab ERGO välja aasta ennetusteo auhinda, et tunnustada inimesi ja organisatsioone, kelle tänane tegevus aitab hoida ära homseid muresid ja õnnetusi. Aasta ennetustegu selgub rahvahääletuse käigus. Tutvu kõikide kandidaatidega ja anna hääl oma lemmikule siin!
/nginx/o/2021/03/16/13680718t1hfc8e.png)