/nginx/o/2022/09/20/14844672t1h7cb2.png)
/nginx/o/2024/01/23/15845397t1h5457.png)
/nginx/o/2024/08/28/16319309t1h6673.jpg)
/nginx/o/2022/04/22/14498967t1ha776.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/26/15100754t1hb06c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/23/15095283t1h8b36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/30/15108512t1hf098.png)
/nginx/o/2022/04/25/14507769t1hefdf.png)
/nginx/o/2022/09/20/14844674t1h5e5c.jpg)
/nginx/o/2023/08/25/15546671t1h7862.jpg)
/nginx/o/2023/11/27/15745038t1hf3c3.png)
/nginx/o/2023/08/29/15554945t1hcf25.jpg)
/nginx/o/2022/09/26/14857417t1h6a47.png)
/nginx/o/2024/01/15/15830314t1hdfe1.jpg)
Sisuturundus
Vaata, mille põnevaga üllatavad teatrid 2024. aastal!
Teatrielamus Vanemuise teatrist läbi kolme žanri!
Autor Piret Jaaks ja lavastaja Marta Aliide Jakovski toovad 20. jaanuaril lavale dokumentaalsete sugemetega draama „Lõpp“, mis põhineb vestlustel hingehoidjate ja surijatega.
14. veebruaril stardib Ain Mäeotsa lavastaja- ja Iir Hermeliini kunstnikutöö sümbioosis sündinud teekonnakomöödia „Prohvet ja idioot“.
Märtsis tähistab Vanemuise ballett oma 85. sünniaastapäeva. Nii on 2. märtsil esietenduv Frédéric Chopini elust ja muusikast inspireeritud ballett „Vihm detsembris“ pühendatud just sellele tähtpäevale.
30. märtsil toob Tiit Palu Vanemuise lavale Eduard Vilde viimase näidendi „Side“, kus isa ja poja raamatuäride konkurentsisõjale elab kaasa kogu linn. Olukorra teevad keerulisemaks poja südame võitmise nimel võistlevad daamid.
13. aprillil jõuab ooperilavale Giorgio Madia lavastajatöö Giacomo Puccini ooperile „Turandot“, mille muusikajuht on teatri peadirigent Risto Joost. Teiste hulgas on solistiks Aile Asszonyi. Hiina esteetika toob kunstnikutööna lavale Maarja Meeru.
Uue lastelavastusena jõuab 26. aprillil Teatri Kodu publiku ette uus kodumaine uus lastedramaturgia, Anu Tontsi „Marta ja Miisu“, mille lavastab Ain Mäeots.
Priit Strandberg toob 27. aprillil publiku ette Euroopa ühe tuntuima kultuurimüüdi. „Antigones“ sõlmub maailmavaateline konflikt, milles põrkuvad jumalikud, inimlikud, riiklikud ja sümboolsed väärtused.
Suvelavastust „Kuninga käsk“, mis on inspiratsiooni saanud Käsu Hansust ja tema nutulaulust, mängitakse 8. juunist 14. juulini Tartu toomkiriku varemetes. Näidendi autor on Mart Kivastik, lavastaja Tiit Palu.
Mida pakub uus Teater Nuutrum?
Teater Nuutrum loodi 2020. aastal. Algselt suveteatrina tegutsenud, ent tänaseks kasvanud välja täiemahuliseks repertuaariteatriks. Teatri põhifookuses on uue Eesti dramaturgia lavale toomine.
A. Kivirähki komöödias "Väikesed saladused" otsivad neli naist 20. sajandi unises Pärnus vastust küsimusele – kuidas parandada maailma? Osatäitja Merilin Kirbitsa sõnul on näidendi materjal tulvil üllatusi ning see pakkus juba esimesel lugemisel partneritele vabadust hullata teksti ja rolliga. Lähemalt saad lugeda siit. Etendused üle Eesti.
Raimond Valgre 110. aastapäevaks valminud etendus "Peaksime rääkima Raimondist" räägib ilustamata loo meie kultusmuusiku elust. Autor Mart Sander lubas, et vaatajani jõuavad ka mõned Valgre saladused. Intervjuu Mart Sanderiga leiab siit. Etendused üle Eesti.
12. veebruaril esietendub Viimsi Artiumis "Orzel. Laidoneri ööd", mis räägib Eestile saatuslikest otsustest, mida pidi langetama sõjaväe ülemjuhataja kindral Johan Laidoner teise maailmasõja algul. Nende ööde jooksul palus Eestilt varjupaika Poola allveelaev Orzel, mille eestlased interneerisid, kuid mida ei antud välja ei Saksamaale ega NSV Liidule. Osades: Peeter Tammearu ja Liina Tennosaar. Rohkem infot leiad siit.
Suvel tuleb Eisma sadama paadikuuris uuesti mängimisele eelmisel aastal väga populaarseks osutunud Naisteranna needus. Lisaks esietendub teinegi suvelavastus Kolga mõisas.
Sügisel rõõmustab Nuutrum publikut kahe uuslavastusega.
Vana Baskini Teater lõpetab tegevuse
Kes veel ei ole sattunud nägema Vana Baskini Teatri etendusi, siis nüüd on õige aeg viimastele etendustele pilet soetada, sest peale käesolevat aastat lõpetab teater tegevuse. Seda seepärast, et Kultuuriministeerium pidas õigeks teatrile tegevustoetust edaspidi mitte maksta.
17. veebruaril esietendub Vene Kutluurikeskuses Antto Terrase lavastus „Kalevipojad – made in Finland“. Soome on lihtne minna, aga seal on raske olla – nii usub vanarahvas. Elumaitseline Kalevipojad lahendab iga olukorra huumoriga. Nii raske ei ole aga kunagi, et naerda ei jõuaks. Enne kui Soome tööle lähed, vaata ära see näidend - äkki pärast ei lähegi, või kui ikka lähed, siis palju targemana.
Eesti armastatuim naisparodist Pille Pürg astub autobiograafilises monoetenduses „Kõbus ja lõbus“ vaatajate ette erakordse avameelsusega. Oskus ennast ja teisi jälgida ning läbielatut talletada teeb tema loost tõelise ajastu märgi, milles vaadatakse halastamatu otsekohesusega teatrielu kulisside taha, meenutatakse harvaesineva detailitäpsuse, nakkava huumori või sügava traagikaga vürtsitatud elu- ja lavasündmusi.
„Trompetipuu“
Need anekdoodid, mis algavad sõnadega: „Mees läks arsti juurde ja…“ on alati olnud naljalugude esikümnes. Selles komöödias käis pereisa Adam arsti juures veel enne, kui lugu üldse pihta hakkabki. Millise diagnoosi ta sealt koju toob ja mis edasi saab?
„Aabitsa kukk“ on komöödia, mis puudutab probleeme, mis avatakse üsnagi ühiskonnakriitilisel viisil. Tegelane Mauno, kes käis esimeses klassis kaheksa aastat, tõlgendab läbi aabitsatekstide nii maailma kui ka inimesi enda elus ja selle ümber.
Müsteeriumid ja põnevikud püssirohukeldris
Tallinna vanalinnas pea kolm sajandit vana püssirohuaida võlvide all on hoitud nii hävitavat laskemoona kui ka hingepaitavat kunsti. Viimastel aastatel on kultuurimälestiseks tunnistatud hoone olnud koduks Vahur Kelleri loodud Kellerteatrile. Ei saa paremat kohta ja interjööri olla Eesti esimesele, ja seni ainsale, põnevusteatrile. Professionaalne teater on pühendunud põnevike, müsteeriumite ja krimilugude näitamisele.
Stephen King´i ja William Goldman´i triller „Misery“
tegelane, kirjanik Paul Sheldon, kes on saanud kuulsaks romantiliste romaanidega aadlidaam Misery Chastainist, satub lumetormi ajal raskesse autoõnnetusse. Endine haiglaõde Annie Wilkes, Sheldoni "fänn number üks", päästab oma iidoli ja viib ta kõrvalisse majja paranema. Kui raamatusarja järgmise osa lõpus kangelanna sureb, haarab Anniet tohutu raev ja naine otsustab, et kirjanik peab Misery uuesti ellu äratama. Ergutamiseks on Anniel mitmesuguseid võtteid, nagu näiteks süstlad ja sünnipäevatort.
Agatha Christie trillerit „Ja ei jäänud teda ka“, saab Viinistu Kunstisadamas näha 1.-10. augustini. Tegevus toimub eraldatud kaljusaarel, kus kohtub kümme inimest, keda pealtnäha miski omavahel ei seo. Õhtusöögi ajal hakkab mängima salvestis, kus külalisi süüdistatakse ränkades kuritegudes. Kümme kujukest kaob ükshaaval kaminasimsilt ja külalised surevad üksteise järel, justkui laulukese värsside järgi. Selles meisterlikult kirjutatud pingelises näidendis on peidus palju enamat kui vaid põnevuslugu.
Noorsooteatri kevadhooaeg tegeleb suurte küsimustega
Eesti Noorsooteatri kevad toob publiku ette lavastused, mis esitavad olulisi küsimusi maailma ja inimese olemuse kohta.
18. veebruaril esietendub Noorsooteatri väikeses saalis Mari-Liis Lille lavastus „Tistou, roheliste sõrmedega poiss” – lugu lapsest, kes esitab küsimusi, mida täiskasvanud enam küsida ei oska või ei julge. Miks inimesed terveks ei saa, kuigi me neid üha paremate vahenditega ravime? Kui me teame, et sõjas võib kaotada kõik, siis miks me sõdime? See on ka lugu oma ande leidmisest ja imede võimalikkusest. Tistou rollis EMTA lavakunstikooli 31. lennu üliõpilane Rasmus Vendel, teistes osades Maria Ehrenberg, Anti Kobin, Lee Trei ja Taavi Tõnisson. Vanusele 7+.
Lõpulavastuseks (lav. Leino Rei ja Mirko Rajas) valmistub teatri noortestuudio praegune lend, ammutades inspiratsiooni Jüri Üdi, Juhan Viidingu ning Andres Ehini luulest. Pealkirja „9 elu” taga otsitakse vastuseid küsimustele, kes on inimene täna, milliseks see maailma on muutnud ja milline on minu osa selles tervikus. Esietendus 3. märtsil ovaalsaalis. Vanusele 14+.
3. märtsil taasesietendub Ferdinandi saalis Mirko Rajase läinud suvel Tapal esmakordselt lavale jõudnud „Hingest ja südamest”, mis uurib armastavat inimest. Lavastuse aluseks on A. H. Tammsaare proosa, esseistika ja kirjad. Vanusele 15+.
21. aprillil jõuab Ferdinandi saalis lavale ainulaadse käekirjaga Renate Keerdi uuslavastus, mida on oodatud vaatama kõik teatrihuvilised alates 16. eluaastast. Mängivad Getter Meresmaa, Steffi Pähn, Anti Kobin, Risto Vaidla ja Joosep Uus.
Vaba lava jätkab 2024. aastal unistamist ja loomist Jakub Skrzywanek’i kuraatorprogrammi „I have a dream / Mul on üks unistus“ raames
Uuslavastus "Spioonitüdrukud / Spy girls" on teekond läbi interneti keerdkäikude, paljastades, kuidas meie digitaalsed sammud võivad mõjutada inimestevahelist usaldust ja suhteid. Auhinnatud Poola lavastaja Magda Szpecht viib vaataja valeinformatsiooni ja -identiteetide labürinti. "Spioonitüdrukud" on tõestisündinud lugu kolmest aktivistist, kes on asunud võitlusesse küberrindel.
Etendused Tallinnas ja mujal Eestis alates 9. veebruarist. Teatrisse ootame kõiki vaatajaid alates 18+ vanusest.
„Mida teevad tavalised inimesed laupäeva õhtul?“
See on küsimus, mis kõlab lavastuses "Sõda ja rahu. Sõda, mida me ei tahtnud, kuid milleks olime valmistunud". Tolstoi teosele on uue sisu andnud kogu trupp ja intervjuud Eesti veteranidega. Lavastaja Jakub Skrzywanek on tasakaalukalt seganud huumori ja realistliku teatrikeele, kus tõsised stseenid on põimunud sügavalt inimlikega. Teemad, millega lavastus tegeleb on ajateenistus, elu missioonil ja pärast missioone.
Sel korral ootame, et mehed tooksid naised teatrisse! Kohtume etendustel üle Eesti!
Laval Loviise Kapper, Liis Lindmaa, Reimo Sagor ja Karl Edgar Tammi.
Kevade eri: Vaba Lava ja Kiievi Dramaturgide Teatri koostöölavastus „(elu) sunnitud valikud“ on taas Eesti publiku ees! Ainukordne võimalus näha Valters Silise lavastust Tallinnas, Tartus, Narvas ja Viljandis!
Rakvere Teater
Rakvere Teatri 84. hooaja kevadsuvi pakub nii menukeid maailmast kui kodumaist klassikat.
R. J. Walleri „Madisoni maakonna sillad” on bestseller nii filmi kui raamatuna. Rakvere Teatri lavaversioonis esitavad keskealise koduperenaise ja ilmarändurist fotograafi põgusat romantilist kohtumist peaosalised Ülle Lichtfeldt ja Tarvo Sõmer, lavastaja on Artjom Garejev (Vene Teater).
Veebruaris jõuab publikuni eeskätt noortele mõeldud „Esimene armastus on revolutsioon”. See leedu taustaga austraallanna Rita Kalnejaisi mitmes riigis edukas näidend on üllatav fantaasia „Romeo ja Julia” teemadel, mille keskmes mässumeel ning linna ja looduse kokkupõrge. Lavastab Margo Teder (VAT Teater).
15. märtsil esietendub August Gailiti romaani „Karge meri” töötlus. Väikesel saarel määrab elanike valikud ja võimalused ära neid piirav meri, kuid unistada ja saatust trotsida on inimestele omane. Lavastab seni näitlejana tuntud ning põhjaliku meresõidukogemusega Elar Vahter.
Suvelavastuseks on kodumaal kõrgelt hinnatud inglise autori Philip Osmenti perekonnadraama „Lahkumine”, mis etendub Loobu mõisas. Väikeses Iiri maakohas arenev lugu kujutab kahe loomult vastandliku venna suhteid. Kahe poisi vahel on tüdruk, kes võib olla sisse võetud mõlemast. Lavastuses teeb kaasa iiri muusika ansambel Cú. Lavastaja on Peeter Raudsepp, mängivad Rainer Elhi, Ülle Lichtfeldt, Laura Niils, Johannes Richard Sepping ja Jaan Rekkor (Eesti Draamateater, Endla).
Karlova Teater
Enne veel, kui Emajõe Suveteater oma suvised plaanid avalikuks teeb, ootame teid Karlova Teatrisse. Kevadhooaja mängukavas leidub etendusi igale maitsele:
Kirevat ja humoorikat kirjandusloolist stand-upi pakub Andres Dvinjaninovi lavastus ”Lambasihver”, kus oma tõde ja õigust kuulutab Oru Pearu naine, salapärane proua Murakas. Lambasihvrina astub üles särav Merle Palmiste.
Peeter Volkonski lavastus ”Minu trükikoda” põhineb trükkal Karl Kabanovi päevikutekstidel ja kulgeb läbi pöördeliste aegade, kuhu mahuvad veebruarirevolutsioon, Eesti Vabariigi kujunemine ja kaks maailmasõda. Laval Andres Mähar. Etendust mängitakse paberi- ja trükikunstikeskuses TYPA Kastani 48f, Tartus.
Peep Maasiku käe all esmakordselt Eestis lavale jõudnud kuulus detektiivilugu ”Baskerville´ide koer” pakub ohtralt põnevust ja närvikõdi, sidudes õõva tekitavaid elemente situatsiooni- ja karakterikoomikaga. Krimisõpradele kohustuslik! Mängivad Andres Dvinjaninov, Veikko Täär, Ott Kartau, Lauri Kink, Silver Kaljula ja Elena Koit.
Kaili Viidase/August Strindbergi ”Preili Julie” pakub efektset ja intrigeerivat vaatemängu – kirest laetud lavalugu on kui üks tunnete virrvarr – armastusest saab vihkamine, õrnusest jõhkrus ja süütust süüdlane. Laval Marika Barabanštšikova, Maarja Johanna Mägi ja Agur Seim.
Andres Dvinjaninov naerutab igas vanuses publikut meeleolukas heatuju-monokomöödias ”Vanuse viiskümmend varjundit”. Naer teatavasti on ju terviseks!
Tee rõõmu endale ja teatriperele ning kostita end teatrielamusega. Soeta pilet aegsasti Piletilevist või Piletimaailmast.
Kohtumiseni teatris!
2024 Kuressaare Teatris
Uuslavastustest kõigepealt: 7. märtsil esietendub Martin McDonaghi kirjutatud „Üksildane lääs“, lavastaja Üllar Saaremäe, kes Kuressaare Teatriga esmakordselt koostööd teeb. 1996. aastal maailma teatrilavadele ilmunud iiri näitekirjaniku triloogiat „Leenane´i kaunitar“, „Üks pealuu Connemaras“ ja „Üksildane lääs“ ühendab ühine tegevuskoht Iirimaa läänerannikul - Leenane`i külake, Galway krahvkonnas, Connemaras. Musta huumoriga vürtsitatud valus-naljakad dialoogid ning loo ootamatud keerdkäigud on põhjuseks, miks „Üksildane lääs“ ikka ja jälle lavastada võetakse ja vaadatakse.
Suvelavastuseks on Carlo Goldoni „Kahe isanda teener“, mille toob lavale Sander Pukk. Hea huumoriga dialoogid on põhjuseks, miks seda näidendit aeg-ajalt ikka lavastatakse. Peategelane Truffaldino on erinevatest lugudest teada ja tuntud vast kõigile, kes teatriga vähegi kokku puutunud on.
Sügisel lavastab Jaak Allik Bengt Ahlforsi „Kõndida vee peal“ ja 2024. aasta neljas uuslavastus, milleks Ken Ludwigi „Baskerville. Sherlock Holmesi mõistatus“ lavastab taas Sander Pukk. Aasta lõpus detsembris, nagu juba tavaks, on teatrimaja laste päralt. Traditsioonilise lastelavastuse toob lavale Aarne Mägi.
Loomulikult on sel aastal mängukavas lisaks uuslavastustele veel kuus lavalugu, mida lisaks Saaremaale ka üle Eesti mängitakse. Täpsem info teatri kodulehel, www.kuressaareteater.ee.
Kevad toob Tallinna Linnateatrisse seitse uut lavastust
Linnateatri kevadsuvise poolaasta avab Jan Ehrenbergi lavastus „Kolemees“. Hinnatud näitekirjaniku M. von Mayenburgi näidend lahkab läbi huumoriprisma kaasaja ühiskonna väärtuseid.
Vaid viiel korral kohtub publikuga koostöölavastus „Ukraina avastamine“, mis avab ukraina rahva lugu läbi muusika ja tantsu. Lavastus sündis Anu Lambi ja lavakunstikooli 31. lennu uurimusena. Etendused 31.01, 1.02, 27.02, 28.02 ja 29.02.
Veebruaris jõuab publikuni Johan Elmi nägemus K. Stešiku näidendist „Tikud“. See on kurbnaljakas lugu sihitutest inimestest, kes kõigest hingest otsivad elu mõtet keset selle paratamatusi.
Markus H. Ilves toob märtsis välja absurditeatri ühe alusteksti, E. Ionesco „Kiilaspäise lauljanna“. Lihtsa argielu stseeni taga hõljub paroodiline teine plaan, mis osutab märksa tõsisematele küsimustele.
Uku Uusbergi „Nachtland“ (M. von Mayenburg) näeb ilmavalgust märtsi keskel. Suurel laval avaneb perekonnalugu, kus lahkunud isa varast leitakse segase päritoluga maal, mis viib pere ideoloogilise võitluse keerisesse.
Priit Piusi lavastus „Annapurna“ (S. White) esietendub aprillis. Lahutatud abielupaar kohtub 20 aasta järel küsimaks iseendalt ja üksteiselt, kuidas minevikuga rahu teha ja kas andeks andmine ja armastus on võimalikud.
Hooaja lõpetab Diana Leesalu „Novecento“. A. Baricco mononäidendi virtuoosne pianist seilab läbi 20. sajandi alguse hiilguse ja valu Atlandi ookeani reisilaeval, mis on ühtlasi kogu tema maailm.
Kevadised maiuspalad Rahvusooperis Estonia
/nginx/o/2024/01/26/15850477t1hb068.jpg)
Aprillis saab Briti koreograafi ja lavastaja Michael Pinki käe all publikuküpseks Adolphe Adami romantilise balleti „Giselle“ uusversioon. Pink toob tegevuse 1940. aastate getokeskkonda ehk sajandi võrra hilisemasse aega. Lugu armastusest, petmisest, kättemaksust ja andestusest teise maailmasõja aegsete rahutuste keerises vaevlevas Euroopas, kus kõik inimlik omandab hoopis teise, süngema tähenduse, on tänases maailmas eriliselt kõnekas.
Nagu originaalis, on ka uusversiooni puhul loo keskmes andestus. Kaks eri maailmadest noort, Giselle ja Albrecht suudavad sõjakoleduste kiuste leida teineteises sügava armastuse. Ent Albrecht petab Giselle’i. Ta palub küll neiult andestust, kuid tema südant rõhub lisaks süüle truudusetuse pärast ka süü iseloomutuse pärast: ta ei suuda klassiühiskonna survele ning sõjaraskustele vastu panna. Lavastaja tõlgendus on ühtaegu mõtlemapanev, võimas ja õrn.
Lavastuse muusikajuht ja dirigent on Mikk Murdvee, kunstnik Reili Evart ja valguskunstnik Rasmus Rembel.
NB! Lavastust ei soovitata alla 14-aastastele lastele.
/nginx/o/2024/01/26/15850478t1h164f.jpg)
Hooaja viimase uuslavastusena jõuab maikuus publiku ette Giacomo Puccini ooper „Madama Butterfly“, mille toob lavale Kreekast pärit, Prantsusmaal hariduse saanud ja Suurbritannias resideeruv lavastaja Rodula Gaidanou. Lavastuse näol on tegemist Rahvusooper Estonia ja Põhja-Itaalia ooperiteatrite võrgustiku OperaLombardia koostööga.
„Madama Butterfly“ põhineb tõestisündinud lool, mis räägib kirest, aust, reetmisest, aga ka usust, lootusest ja armastusest. 20. sajandi alguse Nagasakis põrkuvad Jaapani tütarlapse ja USA mereväeohvitseri armastusloo taustal ida ja lääne kultuur, tavad ning arusaamad. Puccinil on õnnestunud tegelaste tunded ja saatused sedavõrd haaravalt ning tõetruult muusikasse valada, et „Madama Butterflyst“ on tänaseks saanud maailma armastatumaid oopereid, mille muusikast kiirgab poeesiat, kirge, romantikat ning idamaade hõngu.
Lavastuse muusikajuht on Arvo Volmer, kunstnik Takis (Kreeka), valguskunstnik Fiammetta Baldiserri (Itaalia). Nimiosas Yasko Sato (Jaapan) või Maria Fernanda Castillo (Mehhiko).
Kõnetavat uut teatriaastat Endla seltsis!
Endla Teatri 2024. aasta esimene pool toob lavale kuus põnevat ja eriilmelist uuslavastust. Jätkuvalt ootavad publikut eelnevate hooaegade populaarsemad lavastused.
Uue aasta esimene uuslavastus toob 2. veebruaril Küünis publiku ette A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus V“ ainetel põhineva lavaloo, mille lavastab Ingomar Vihmar ja mida ilmestavad Feliks Küti poolt eestipäraseks kirjutatud Ladina-Ameerika rahvuslikud viisid ja popmuusika lood.
Suures saalis esietendub 15. märtsil Kaili Viidase lavastatud „Rocco ja tema vennad“, mis on võimas ja suurejooneline lugu neile, kes otsivad teatrist kirge, keerulisi suhteid, pingelisi olukordi, armastust, vihkamist, andestamist ja… poksi.
Endla Noortestuudio, mis on kaks aastat lavastajate Ingomar Vihmari ja Laura Jaanholdi juhendamisel teatritegemistega tutvust teinud, toob lavale August Kitzbergi näidendi „Punga-Mart ja Uba-Kaarel“. See õpetlik ja voorusliku elu kiituseks kirjutatud lavalugu esietendub 6. märtsil Endla Ärklisaalis.
Aprillis jõuab Küünis lavale Laura Jaanholdi lavastatud muusikaline dokumentaalnostalgia „Lillemüüjatel hakkas külm“, mis põhineb intervjuudel, vestlustel ja artiklitel, mis lähemalt või kaugemalt Pärnu lilleturu saamislugu, sellega seotud inimesi ja ajaga juhtunud lugusid käsitlevad.
Lavastaja Ervin Õunapuu toob mais Endlas lavale Jean Cocteau legendaarse näidendi „Inimese hääl“. See lugu kõneleb meeleheitlikust, mõnikord ennasthävitavastki vajadusest inimliku läheduse ja tähelepanu järele.
Juunis esietendub Suures saalis Prantsuse näitleja ja näitekirjaniku Gilles Dyreki „Richard III tagasitulek kell 9.24 saabuva rongiga“, mille lavastaja on Ingomar Vihmar. See on pöörane komöödia sellest, kuidas oma perekonnaga ära leppida. Näidend oli 2023. aastal Prantsuse teatriauhindadel nomineeritud parima komöödia kategoorias.
Kohtumiseni teatris!
VAT Teatri kevad kuulub noortele
19. märtsil esietendub Sakala 3 teatrimaja Suures saalis Lutz Hübneri ja Sarah Nemitzi „Raev”, (lavastaja Aare Toikka). Lavastus räägib noorest õpetajast ja istuma jäänud koolipoisist – kahest vastandlikust inimesest, kelle liidab kokku toores vägivallaakt ja sellele järgnev ootamatute otsuste ja sündmuste ahel. Alates 14. aastastele suunatud lavastuses mängivad Liisa Pulk ja Miika Pihlak.
Möödunud aasta populaarse „Vivaariumi” tiimilt valmib 30. maiks uus tehnoloogiline rännaklavastus „Haihtuv Tallinn”, kus fookusesse võetakse meie kalli pealinna mõtestamine ja väärtustamine. Publiku viivad avastusretkedele Elina Reinold, Loviise Kapper, Meelis Põdersoo ja Margo Teder. Idee autor ja lavastaja on Sander Põldsaar. Muideks, „Vivaariumit” on võimalik uuesti kogeda veebirakendus „Tasku-Vivaarium”.
Kuid veel enne kõike seda esietendub 16. veebruaril koostöös Justiitsministeeriumiga „Foorumetendus: Karistus!?” - osalusteatrilavastus, mis kutsub 8.-9. klassi noori arutlema karistuste vajalikkuse ja otstarbekuse üle. Üheksandikust Marta kolib isaga Tallinnasse ja püüab püüdlikult keskkonda sobituda, kuid uute sõprade reeturlikkus tõukab neiu äärmuslikele tegudele. Kooliõpilastega koostöös loodud lavalugu esitavad Piret Soosaar-Maiberg, Maria Valk, Pirte Laura Lember, Miika Pihlak ja Tanel Saar või Margo Teder.
VAT Teatri kevadhooaeg pakub kõigile midagi – olgu see siis noortele suunatud lavastused või tehnoloogilised avastusretked läbi Tallinna.
VAT nii!
Draamateatri tihe teatrikevad
Alanud aasta esimesel poolaastal lisandub Draamateatri repertuaari lavastusi, mis mitmekesistavad veelgi teemade, ideede ja ajastute paletti teatri mängukavas.
20. jaanuaril esietendus väikeses saalis „Lähenemine“. Priit Pedajase lavastuse tegelased on kolm noorpõlvesõpra, kelle omavahelistes vestlustes joonistuvad lahti elumustrid ja neid ühendavad sidemed. Mängivad Harriet Toompere, Hilje Murel, Tiina Tauraite.
/nginx/o/2024/01/30/15858503t1he2a1.jpg)
Andres Puustusmaa toob välja Antoine Rault´ „Skalpelli“, kus kahe venna kohtumine üle pika aja kisub nugateravaks, sest lisaks pinnaleujuvatele lapsepõlveseikadele seisab nende vahel ka üks naine. Vendi mängivad sõbrad ja lavakooli kursusekaaslased 16. lennust Mait Malmsten ja Andres Puustusmaa. Esietendus 10. veebruaril Maalisaalis.
/nginx/o/2024/01/31/15860087t1h28a5.png)
Madis Kalmeti lavastatuna jõuab 22. veebruaril väikeses saalis publiku ette Ingmar Bergmani „Erakõnelused“. Lavaloo keskne tegelane on Anna (Riina Maidre), kes armub endast kümme aastat nooremasse teoloogiaüliõpilasesse, vaatamata oma kolmele lapsele ja kirikuõpetajast abikaasale.
Suure saali aasta esimene uus lavastus põhineb Mihhail Durnenkovi värskel näidendil „Eisenstein“, mis kõneleb noore andeka kineasti moraalsete valikute võimalikkusest, kui talle teeb ettepaneku diktaator isiklikult. Lavastab Julia Aug, esietendus 8. märtsil.
„Kollane tapeet“ on 19. sajandi Ameerika kirjaniku Charlotte Perkins Gilmani silmapaistev varajane feministlik teos ning ühtlasi hõrk õudusjutt vana maja pööningutuppa suletud naisest, mis esietendub väikese saalis 26. märtsil Kertu Moppeli eestvõtmisel.
Hendrik Toompere on proove alustanud Olga Tokarczuki mitmekihilise ja kriminaalsete sugemetega romaanil „Aja oma atra läbi koolnute kontide“ põhineva lavastusega, mis jõuab publikuni 13. aprillil suures saalis. Ühes kauges külakeses, metsade vahel, leitakse salaküttimisega tegelenud mees oma kodust surnuna. Tema naaber Janina Duszejko (Kersti Heinloo) on kindel, et see on metsloomade kättemaks.
Selgi suvel õpetab Noblessneri valukoja Nobeli saalis vaatajatele oma tähestikku möödunud sajandi Eesti suurimaid poplegende Onu Bella, ent Draamateatri suvisesse mängukavasse on oodata veelgi põnevaid lisandusi.
/nginx/o/2024/01/31/15860088t1h8628.jpg)
LendTeatri kümnes tegevusaasta - uued lavastused pakuvad põnevust ja kirge
Kui aset leiab täiesti uskumatu asi, siis kas peaks rõõmustama või kurvastama, peaks sellega leppima või kohanema – selles on küsimus. Küllap on igaüks SELLEST unistanud, aga kui see tõesti teoks saab, mis siis saab? Ligi poolteist tundi kestvas etenduses „PRAH“ jagub pinget ja põnevust viimaste hetkedeni. Lavastaja on Aire Pajur, kunstnik Margus Möll, tõlkija, Kerdi-Liis Kirs, laval on Kristiina Lõhmus ja Margus Möll.
Erik ja Anna on sõbrad olnud juba ligi 40 aastat, alates lasteaiast, ning paistab, et seda sõprust ei suuda miski väärata. Kes ei unistaks armastusest, sellest ainsast ja õigest. Me usume ja loodame alati, et uus suhe kujuneb õnnelikuks ja lõpuks oleme jõudnud sadamasse. Kui aga need lootused purunevad, leiame end ikka hoopis sõprusesadamast, mis meid ootab muutumatult aastakümneid ning lohutab nii heas kui halvas. Kas hirm üksi jäämise ees on piisav põhjus sõprussuhet muuta?
Kahevaatuseline romantiline lavastus „Erik ja Anna“ laseb meil osa saada ühe sõprussuhte keerulisest arengust, mis pöörab senise suhte pea peale. Lavastas Jaak Allik, kunstnik on Riina Vanhanen. Anna rollis näeme Katrin Pärna ja Erikut kehastab Helgur Rosental.
LendTeater loodi 2014.aastal Airé Pajur poolt, teatri arengu eesotsas on algusest peale olnud Margus Möll. Tänu Elva COOP´ile on teatril oma teatrimaja ja see annab võimaluse aastas välja tuua seitse kuni kümme uuslavastust. Repertuaaris on nii maailma- kui ka Eesti klassikat, välismaist nüüdisdramaturgiat ja Eesti uuemat dramaturgiat. Lavastusi on nii täiskasvanutele kui ka lastele.
LendTeatri kümnes tegevusaasta - uued lavastused pakuvad põnevust ja kirge Kui aset leiab täiesti uskumatu asi, siis kas peaks rõõmustama või kurvastama, peaks sellega leppima või kohanema – selles on küsimus. Küllap on igaüks SELLEST unistanud, aga kui see tõesti teoks saab, mis siis saab? Ligi poolteist tundi kestvas etenduses „PRAH“ jagub pinget ja põnevust viimaste hetkedeni.
Lavastaja Aire Pajur, kunstnik Margus Möll, tõlkija, Kerdi-Liis Kirs, laval on Kristiina Lõhmus ja Margus Möll. Erik ja Anna on sõbrad olnud juba ligi 40 aastat, alates lasteaiast, ning paistab, et seda sõprust ei suuda miski väärata. Kes ei unistaks armastusest, sellest ainsast ja õigest. Me usume ja loodame alati, et uus suhe kujuneb õnnelikuks ja lõpuks oleme jõudnud sadamasse. Kui aga need lootused purunevad, leiame end ikka hoopis sõprusesadamast, mis meid ootab muutumatult aastakümneid ning lohutab nii heas kui halvas. Kas hirm üksi jäämise ees on piisav põhjus sõprussuhet muuta?
Kahevaatuseline romantiline lavastus „Erik ja Anna“ laseb meil osa saada ühe sõprussuhte keerulisest arengust, mis pöörab senise suhte pea peale. Lavastas Jaak Allik, kunstnik on Riina Vanhanen. Anna rollis näeme Katrin Pärna ja Erikut kehastab Helgur Rosental. LendTeater loodi 2014.aastal Airé Pajur poolt, teatri arengu eesotsas on algusest peale olnud Margus Möll. Tänu Elva COOP´ile on teatril oma teatrimaja ja see annab võimaluse aastas välja tuua seitse kuni kümme uuslavastust. Repertuaaris on nii maailma- kui ka Eesti klassikat, välismaist nüüdisdramaturgiat ja Eesti uuemat dramaturgiat. Lavastusi on nii täiskasvanutele kui ka lastele.