/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/03/31/1034300t1hffee.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul kujutavad Tallinna ja Narva omavalitsused vene koolide eesti keelele üleminekut suurema probleemina, kui see tegelikult on.
Käosaar: õppekeele küsimus on tahtlikult politiseeritud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seadusest möödahiilimise võimalusi ei otsi ju mitte koolid, vaid Tallinna linnavalitsus. Peamine probleem, miks üksmeelt ei leita, on selles, et see küsimus on liiga politiseeritud,» sõnas Käosaar.
Tema sõnul on ministeeriumiga suhelnud vene koolide juhid enamuses teist meelt. Eesti õppekeele osaline kasutuselevõtt tuleb ära teha ja selleks ollakse valmis.
Tallinna linna varuplaan venekeelsete lisaõppekavade loomiseks seadusega vastuollu ei lähe. «See on loomulikult lubatud. See on nagu venekeelne malering või jalgpalliklubi - seda võib teha ja kui noored seda valivad, siis on see loomulikult aktsepteeritav,» ütles Käosaar. Ministeeriumiga lisaõppekavasid kooskõlastama ei pea.
Samas ei maksa riik kinni nende õpetajate lisatasu, sest riigilt on õigus palka saada vaid riikliku õppekava alusel antavate ainete eest. Kõik muu saab tulla kas lapsevanemate rahakotist või linnaeelarvest.
«Minule isiklikult tundub see täiesti ebamõistlik, kuna see lisaõpe suurendab õpilaste koormust. Tekib küsimus, kust see aeg võetakse?» arutles Käosaar.