Tallinna varuplaan: venekeelne õpe jätkub pärast tunde

Linnamäe vene lütseum muudeti tänavu linnavõimu otsusega erakooliks. Foto: Priit Simson

Tallinna linnal on varuplaan juhuks, kui haridus- ja teadusministeerium ei anna luba muuta Tallinna Linnamäe Vene lütseum ainult vene õppekeelega erakooliks.

Plaani kohaselt loodaks sel juhul lütseumile täiendavad õppekavad, mille alusel hakatakse venekeelset aineõpet andma lisatundides pärast kohustuslike tundide lõppu.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tegeleksid lisaõppekavade loomisega kooli sihtasutuse juhatus ja nõukogu ning kavad poleks seotud riikliku õppekavaga, vaid loodud vastavalt vajadusele.

«Nii oleks võimalik sisse viia mõned ained selleks, et säilitada õppetöö kvaliteet, anda lisateadmisi. Võiksid olla ka eesti keele lisatunnid, kus õppimine ei toimuks mitte riikliku õppekava järgi, vaid teiste metoodikate abil,» kirjeldas Kõlvart.

Tegelikult ei ole lisaõppekavades midagi uut - samal põhimõttel toimivad koolides ka hobiringid, näiteks malering või täiendõppetunnid.

Abilinnapea väitel on Tallinnal lisaõppekavade kogemus olemas, sest mitu kooli taotlesid seda juba varem. Praktika näitab, et täiendavate tundide läbiviimisega tulevad toime olemasolevad õpetajad. Nende lisatasu makstaks kas linnaeelarvest või rahvussuhetega tegeleva Kodurahu programmi eelarverealt.

«Selleks, et lisaõppekavasid välja töötada, on loomulikult vaja aega. Seda ei saa teha kaootiliselt,» ütles Kõlvart. Iseküsimus on ka see, kuidas õpilased pikemate koolipäevadega lepivad. «Loomulikult ei ole mõtet üle pingutada,» lisas ta.

Kõlvarti sõnul puudutab kava praegu ainult Tallinna Linnamäe Vene lütseumi, mille hoolekogu, lapsevanemate ja juhtkonna seisukoht on, et vene õppekeel peab säilima.

Selleks koondas linn kooli käesoleva aasta alguses sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum alla, et erakooliseaduse alusel jääks koolil alles võimalus ise õppekeel valida.

Linnavalitsus mõtles lisaõppekavade varuplaani välja, kuna pelgab, et ministeerium ei pruugi sel reedel esitatud erakooli loomise taotlust heaks kiita. Nimelt hiilitakse sellega sisuliselt kõrvale seadusest, mille kohaselt tuleb muukeelsete koolide gümnaasiumiosades õpetada aineid 60 protsendi ulatuses eesti keeles.

Kõlvart ei salanud, et vene õppekeelt tahaksid gümnaasiumiosas säilitada ka teised Tallinna koolid.
«Praegu on koolides huvi selle vastu olemas, aga see on kõigepealt hoolekogude ja lapsevanemate valik. Seda saab teha vaid juhul, kui kõik on nõus,» ütles ta.

Vene õppekeele säilitamiseks on ka kolmas võimalus. Nimelt vaidlustasid Tallinna ja Narva linnavõimud valitsuse keelu gümnaasiumiastmes ainult vene õppekeelega jätkata tänavu veebruaris Tallinna Halduskohtus. Kohtulahendid tulevad eeldatavasti juunikuu jooksul.

«Ma olen kindel, et see asi ei lõpe esimeses astmes, vaid jõuab kindlasti riigikohtusse ja sealt tuleb lõplik otsus,» ennustas Kõlvart.