/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjon kogunevad täna kell 9 ühisele avalikule istungile, et saada ülevaade hoonete uue energiatõhususe regulatsiooniga kaasnevatest muudatustest.
OTSE ⟩ Riigikogu komisjonid keskenduvad avalikul istungil Euroopa Liidu hoonete renoveerimisplaanile
Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid detsembris esialgsele kokkuleppele, kuidas vähendada hoonete heitkoguseid ja energiatarbimist Euroopa Liidus. Uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele seatakse energiatõhususe miinimumnõuded.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul tuleb särgil esimene nööp õigesti kinni saada ja selleks esimeseks nööbiks peab olema avalik arutelu, kuidas on kodude energiasääst kõige targemini saavutatav, kuidas on kaitstud vaesemad pered ja kuidas me vajalikud umbes 30 miljardit eurot remondiraha kokku saame.
«Õhu kütmine ei tee kedagi õnnelikuks, aga meil tuleb lahendada ka turvalisus – olgu selleks ahjuküttevalmidus või midagi muud – ja ligipääsetavus, mis on põhiõigus. Soovime saada ülevaate, milliste kohustuste ja võimalustega tuleb kinnisvaraomanikel, üürnikel ja riigil arvestada ning kuidas nõuete ülevõtmisega mitte hoogu minna, vaid majandust targalt arendada.»
Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp ütles, et algatusega tahetakse julgustada liikmesriike oma elamufondi renoveerima. «Direktiiv on osa nn rohepöördele suunatud paketist «Eesmärk 55», mille laiem eesmärk on saavutada Euroopa Liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus,» osutas Lomp.
Ta lisas, et algatus on väga oluline ja võib energiatõhususele kõvasti kaasa aidata, kuivõrd hoonete arvele langeb Euroopa Liidus 40 protsenti tarbitavast energiast ning 36 protsenti energiaga seotud otsestest ja kaudsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest.
Algatuse eesmärk on, et kõik uued hooned oleks heitevabad 2030. aastaks ning olemasolevad hooned muudetaks heitevabaks 2050. aastaks.
Istungil tutvustavad Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela, Euroopa Parlamendi liige Jana Toom ning
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, samuti saavad sõna Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski, Kredexi tehniline konsultant ja Tartu volikogu liige Silver Kuusik ning Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur.