Eestisse jõudsid õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN

Eesti diviisi õhukaitsejaoskonna ülem kolonelleitnant Tanel Lelov lühimaa õhutõrjesüsteemiga PIORUN. Foto: Kermo Pastarus / RKIK

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) andis kaitseväele üle Poola lühimaa õhutõrjesüsteemid PIORUN, mis suurendavad märkimisväärselt Eesti kaitseväe lühimaa õhutõrjevõimet ning tervikuna iseseisvat kaitsevõimet.

PIORUN on Poolas väljatöötatud ja 2019. aastal relvastusse võetud õhutõrje relvasüsteem, mis suudab sihtmärke tabada kuni kaheksa kilomeetri kauguselt ning võimaldab üksustel tegutseda ööpäevaringselt. Süsteem on kasutusel nii Poolas kui ka Ukrainas, kus see on oma töökindlust hästi tõestanud, olles Ukraina sõja üks õnnestunumaid relvasüsteeme.

Lisaks lahinguvälja efektiivsusele on neid õhutõrjesüsteeme märksa lihtsam kasutusele võtta ning opereerimine on jõukohane pärast mõnetunnist väljaõpet. Süsteemi hakkab kasutama Eesti kaitseväe eraldi sõjaaja üksus, mis tegutseb diviisi otsealluvuses ja koolitatakse välja reservväelaste baasil.

«PIORUN õhutõrjeraketid võimaldavad täiendavat õhukaitset lisaks manööverüksustele ka objektidele, mis ei ole rindejoone vahetus läheduses, vaid paiknevad kaugemal tagalas, ent on Eesti kaitse seisukohalt olulised,» rääkis Eesti diviisi õhukaitsejaoskonna ülem kolonelleitnant Tanel Lelov.

Ta lisas, et Ukrainas on antud raketid osutunud efektiivseks enamike õhus lendavate ründevahendite hävitamisel ja kindlasti arvestatakse sealseid kasutamise põhimõtteid Eesti üksuste väljaõpetamisel ning süsteemi kasutamisel.

Tegu on esimese Eesti ja Poola kaitsealase ühishankega, mille eeliseks oli kiire tarne ning suhteliselt odav hind võrreldes hävitatava sihtmärgiga. Ühtlasi sai määravaks Poola relvasüsteemide tehniline sobivus, mis on meie regiooni jaoks väga oluline julgeolekuaspekt.

Raamleping sõlmiti RKIKi ja Poola kaitsetehnoloogiaettevõtte Mesko vahel 2022. aasta sügisel, relvasüsteemi tarned Eestisse algasid aastavahetusel.

«Olenemata üldisest julgeoleku olukorrast, suurest nõudlusest ja komponentide puudusest on Mesko suutnud oma lepingulisi kohustusi täita ning tarned on olnud õigeaegsed, mis näitab Poola riigi ja meie lepingupartneri ülimat pühendumist,» kommenteeris RKIKi relvastuskategooria juht Ramil Lipp.

Lühimaa õhutõrje võimearendus läks koos käibemaksuga maksma 103 miljonit eurot, summa eraldas valitsus Eesti sõjalise kaitse tugevduspaketist.