Riigikohtu esimees: seadust kas ei tulegi või tuleb presidendil see lihtsalt välja kuulutada

Riigikohtu esimees Villu Kõve oma kabinetis. Foto: Margus Ansu

Riigikohtu esimees Villu Kõve selgitas Kuku raadio hommikusaates, et presidendi neljapäevane taotlus riigikohtusse välistab edaspidise pingpongitamise ja nüüd on kaks varianti: kas presidendil tuleb seadus riigikogult vastu võtta ja välja kuulutada või seda seadust enam pole. 

Kõve selgitas, et kui suvel arutas riigikohus opositsiooni kaebust riigikogu tegevuse, sh töötõkestuse üle, on nüüd terendav arutelu detailsem: president palub kohtu hinnangut konkreetse eelnõu põhiseaduslikkusele. Küll aga tuleb kohtul selle eelnõu üle arutledes tahes tahtmata anda hinnang ka riigikogus toimuvale.

«Kõigepealt määratakse läbivaatav koosseis, küsitakse vastuseid riigikogult, õiguskantslerilt, justiitsministrilt...,» loetles Kõve edasisi samme.

«Võin kinnitada, et täna seda otsust ei tule,» sõnas ta, lisades, et viivitama riigikohus siiski ei hakka. Kõve sõnul on tegemist väga põhimõttelise küsimusega: «Kui me praegu võtame seisukoha usaldushääletuse lubatavuse kohta, mõjutab see tõenäoliselt ka edasisi taotlusi ja üleüldiselt riigikogu töökorraldust. Me peame seaduse järgi vastused küsima, mis võtab ka paar nädalat aega. Eks meil mõni kuu selle kõige peale nüüd kulub.»

Kui maamaksuseaduse ja teiste seaduste eelnõu on siiski erinevalt presidendi arvamusest põhiseadusega kooskõlas, tuleb presidendil see vastu võtta. 

«On kaks varianti. Kui riigikohus jätab presidendi taotluse rahuldamata, siis ta kuulutab selle seaduse välja. Tal pole seda enam kuhugi saata. Kui riigikohus selle taotluse rahuldab (leiab, et seadus on põhiseadusega vastuolus), siis seda seadust ei ole ja seda ei tule. Siis oleks sellega kõik,» selgitas riigikohtu esimees.

President Alar Karis jättis detsembri algul usaldusküsimusega seotud maamaksuseaduse välja kuulutamata, kuid riigikogu saatis talle selle muutmata kujul uuesti tagasi, põhjendades, et etteheiteid selle põhiseaduslikkusele presidendil ju sisuliselt pole. Karis aga heidab riigikogule ette menetlusreeglite rikkumist ja usaldushääletuse kasutamist eelnõu puhul, kus seda tegelikult vaja polnuks.