FOTOD ⟩ Hussari pidulik vastuvõtt: Eestist sai abieluvõrdsusega riik

Sellest aastast kuulub Eesti nende 20 Euroopa riigi hulka, kus on tagatud abieluvõrdsus. Ajaloolise otsuse tähistamiseks kutsus riigikogu esimees Lauri Hussar LGBT+ organisatsioonide esindajad ning aktiivsemad eestvõitlejad vastuvõtule.

Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) rääkis Postimehele, et selle seaduse jõustumine oli oodatud ja nüüd saavad inimesed oma vaba tahet ellu viia. «Nagu esimene tööpäev sel aastal näitas, siis neid, kes sooviksid abieluvõrdsuse kehtima hakkamisel oma abielu registreerida, on päris palju. See on märgiline samm, mis asetab Eesti veelgi rohkem teiste läänelike demokraatiate hulka ja meie ühiskonna arengus on see suur samm edasi,» rääkis Hussar. 

Kuigi kevadel oli ühiskond selles küsimuses justkui kahes leeris, siis nüüd nentis Hussar, et kardetud maailma lõppu seaduse kehtima hakkamisega ei tulnudki. «Ma olen rääkinud kolleegidega teistest riikidest, kus on abieluvõrdsus – kõigil on olnud üks sõnum: pärast seda, kui abieluvõrdsuse otsus on vastu võetud, siis vaibub see diskussioon ühiskonnas. Hakatakse tegelema muude teemadega,» ütles riigikogu esimees. 

Hussar: üks terav teema on ära pühitud

Tema sõnul toob see seadus pigem juurde inimesi, kes tunnevad, et on ühiskonnas täisväärtuslikud ja neil on teistega võrdsed õigused. «Üks terav ühiskonda lõhestav teema on poliitiliselt maastikult ära pühitud,» lisas ta. 

Vastuvõtule kutsutud LGBT+ organisatsioonide esindajad ning aktivistid rääkisid täna Hussariga kohtudes näiteks pikalt sellest, kuidas Eesti abieluvõrdsuseni jõudis ning räägiti ka ühiskondlikest hoiakutest ja sellest, mida tuleks teha, et neid hoiakuid muuta. 

«Abieluvõrdsus seadusena kehtima hakates inimeste hoiakuid iseenesest ei muuda. Vaja on tolerantsust ja teistega arvestamist, sellega saavad tegeleda inimesed ise. Olla sallivam ja tolerantsem kõigi suhtes,» rääkis Hussar. 

Seda, kas kehtima hakanud seadus ka riigikogus õhustiku rahulikumaks muudab, ei julgenud Hussar öelda. «Ei tea, kas nüüd saab kuulutada riigikogus obstruktsiooni lõppenuks. Ma olen kuulnud, et obstruktsiooni tehakse lihtsalt obstruktsiooni pärast. Aga riigikogu juhatus seisab selle eest, et oleks tagatud riigikogu töövõime,» kostis Hussar. 

LGBTQ+ aktivist Alvar Amuljeshenko loodab, et nüüd on ühiskonnas sel teemal vaidlused lõppenud ja rahulikum elada. Ta tõi näite Ameerikast, kus pärast abieluvõrdsuse kehtestamist vähenesid märgatavalt LGBTQ+ kogukonna noorte enesetapud.

«See on suurem märk, kui vaid kahele inimesele samaväärsete õiguste tagamine. See, kas ma tahan abielluda või mitte, on eraldi küsimus, aga maksumaksjana peab mul olema samasugune õigus ja võimalus saada riigilt tuge, nagu saavad heteropaarid,» ütles ta.

Tema sõnul ei peaks riik seadma takistusi kahele inimesele, kes on otsustanud koos olla ja kes maksavad selles riigis makse. «See kõik taandub inimlikele lugudele,» lisas ta.

Abielu ja registreeritud kooseluga tekivad paaridele õigused ja kohustused, mida ei ole vabas suhtes paaridel, ja mis on peamiselt seotud toetuste saamise, vara, eluaseme ja põlvnemisega. Näiteks registreeritud partneri või abikaasa surma korral aitab see vältida olukorda, kus testamendi puudumisel ei ole kooselupartneril õigust pärandusele ning kogu vara läheb automaatselt partneri sugulastele. Samuti annab see õiguse kaasa rääkida siis, kui abikaasa või registreeritud partner on teadvuseta või ei ole võimeline kasutama oma tahet, et teha otsuseid meditsiinilise ravi vastuvõtmise või tagasilükkamise üle.

Abieluvõrdsuse kehtestava perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse võttis riigikogu vastu 2023. aasta 20. juunil.