:format(webp)/nginx/o/2024/01/02/15812095t1h091a.jpg)
Hollywoodis näitlemist õppinud Artur Rehi eestvedamisel arendavad USA kogenud teadlased ja insenerid erivõimetega droone, mis teevad juba mõne kuu pärast venelaste käekäigu Ukrainas palju kibedamaks.
Ukrainlaste Alfa grupp, nende salajasim ja parim eriüksus, kelle eksistentsi ametlikud allikad ei kinnita, sai novembris Eesti kaudu poolsada kamikadze-drooni, mis hävitasid venelaste tanki T-72, ühe suurtüki, neli soomukit ja neli veoautot ning saatsid teise ilma seitse vaenlase võitlejat.
Raha kogumise kampaaniat nende droonide soetamiseks viis läbi sõjablogijana tuntust kogunud 27-aastane Artur Rehi, kes pärast Jõgevamaa gümnaasiumi ja muusikakooli lõpetamist õppis kolm aastat teisel pool maakera Los Angeleses näitlemist, laulmist ja reklaami, misjärel naasis Eestisse ning läbis kaitseväeteenistuse Kuperjanovi jalaväepataljonis.
Alfa grupile, kelle nime avaldamiseks sai Rehi ukrainlastelt eriloa, aitas ta ajada droonide hankimiseks oma sotsiaalmeediakanaleis kokku ligi 63 000 eurot. Nonde tabamuste kontole jäi lisaks kaks kahjustatud soomukit ning 16 haavatud Vene jalaväelast.
Nagu näha tulemustest, mida kinnitavad droonidelt tehtud videod – ja mille Rehi edastas kinnituseks ka Postimehele –, lõpeb rohkem kui poolte droonide teekond enne sihtmärgini jõudmist ja selle tabamist. Mistõttu ongi Rehi võtnud eesmärgiks arendada Ukraina aitamiseks senisest palju võimekamad droonid, mida ei saa elektrooniliste segajatega eksitada ning mis lukustuvad automaatselt sihtmärgi peale, nii et side äralõikamisest operaatoriga pole kasu. Sedasi peaks droonide tabavus- ja hävitusprotsent oluliselt suurenema.
Rehi ei arenda oma drooniarmeed sugugi üksi. Ja ta ei tee seda ka Eestis, vaid teisel pool ookeani, USAs ja Kanadas. Koos ameeriklasest abimehe Brian Robinsoniga on ta loonud sajakonnast vabatahtlikust meeskonna, keda kutsub Artur’s Armyks. «Brian on meister inimeste kokkuviimises ja organiseerimises,» ütleb Rehi.
/nginx/o/2024/01/02/15812096t1h0b13.jpg)
Arturi armee Atlandi-tagused drooniarendajad ei tööta üheskoos kuskil kontoris või garaažis, vaid üle kogu Ameerika. Nad on jaotatud kümneks kolme-neljaliikmeliseks üksuseks. Iga liige tegutseb tööst vabal ajal kodunt, täiesti tasuta. Meeskondi juhendavad kaks inimest, kellest üks on seotud relvatootmisega Boeingus ja teine Lockheed Martinis. Nende nime Rehi turvakaalutlustel ei avalda. Ta ütleb vaid nii palju, et mõnelgi tema armee liikmel on juurdepääs riiklikele saladustele.
Robinson kirjeldab Signali krüpteeritud keskkonnas, et on kogunud kokku hiljuti pensionile jäänud parimad teadlased ja insenerid, kes on varem töötanud võtmekohtadel suurtes kaitsetööstusettevõtetes. Ta ei hoia nendest rääkides kiidusõnu kokku: «kõige helgemad pead», «heas mõttes hullud», «vapustavalt geniaalsed». Ta ütleb, et uute droonide väljatöötamine on just selline ülesanne, mida nad oma rahulikuks muutunud ellu vajasid ja mis neid motiveerib. Üle kõige, kinnitab Robinson, innustab neid tahe saada valmis midagi sellist, millega ukrainlased saaksid venelaste üle oma paremuse maksma panna.
Kõik kümme üksust tegutsevad sama probleemi lahendamise nimel üksteisest eraldi, et parima tulemuseni jõutaks mitut teed pidi.
Arturi armee eesmärk on jõuda arendustööga ideaalis sinnamaale, et segajaid ületrumpava ning sihtmärgile lukustuva drooni hinnaks kujuneks 5000 eurot.
Rehi andmeil on ameeriklastel juba olemas enam-vähem samasugused droonid, milliseid tema armee liikmed välja töötavad, kuid need maksavad ligi 200 000 dollarit. Nii suure summa eest saab üle kahesaja sellise drooni, mida Alfa grupi mehed kasutasid mullu vastu talve venelaste tehnika ja elavjõu ründamiseks. Arturi armee eesmärk on jõuda arendustööga ideaalis sinnamaale, et segajaid ületrumpava ning sihtmärgile lukustuva drooni hinnaks kujuneks 5000 eurot. Siiski möönab Rehi, et see hinnasiht võib olla liiga idealistlik, ning peab realistlikumaks, et esialgu kujuneb hinnaks 15 000 eurot.
Väidetavalt suudab Ukraina praegu ühes kuus toota 30 000 väikest kamikadze-drooni, mille hind jääb 500 ja 1000 euro vahele. Aga kõigi nonde puudus on see, et tanki või soomukisse paigaldatud elektroonilised segajad suudavad tekitada masina ümber ligi kahesaja meetri ulatuses kaitsva nähtamatu kupli, nii et kui droon selle alla siseneb, läheb operaatorini jõudev pilt uduseks või kaob sootuks. See tähendab, et operaator drooni lendu enam ei kontrolli ning edasi on õnne küsimus, kas droon tabab sihtmärki või mitte.
«Kui teha selline droon, mis lendaks edasi olenemata sidemest operaatoriga, mis suudab tuvastada tanki ja hoida sihtmärki lukus ilma operaatorita, oleks see tohutu muutus sõjas,» lausub Rehi.
Tema armee eesmärk ei ole töötada välja tehniliselt kõige võimekam droon, sest selle hind võib osutuda liiga kalliks ja masstootmine keeruliseks. Eesmärk on arendada võimalikult soodsa hinnaga ja kiirelt valmistatav droon, mille käsitsemine on lihtsalt äraõpitav.
Üks asi on saada kuu-kahe pärast valmis prototüüp, hoopis teine asi on tootmine. Aga ka sellega on Rehi juba tegelenud. Ta on leidnud oma sotsiaalmeediakanalite kaudu Kanadas suure telekomi- ja netiärimehe, kelle ema-isa põgenesid sinna Euroopast Teise maailmasõja jalust ning kes on nüüd aidanud ka Ukraina põgenikke, pakkudes neile ulualust. Ta on Ontario provintsis tootnud tsiviilotstarbelisi droone, kuni tuhat tükki kuus, ning on lubanud oma tehast kasutada Ukrainasse läkitatavate uute droonide ehitamiseks. «Ta ütles, et tema raha ei taha, tema tahab, et Ukraina võidaks,» lausub Rehi.
/nginx/o/2024/01/02/15812098t1h389d.jpg)
Venelaste alustatud täiemahuline sõda Ukraina vastu haaras Rehi kaasa juba kõige esimesest sissetungi päevast. Seitse ööd jutti edastas ta sotsiaalmeedia vahendusel ameeriklastele iga viimse kui video, mis tuli Ukrainast. «Pärast nädalat, kus magasin ööpäevas paar tundi, pidin lähenemisnurka muutma, sest depressioon hiilis ligi,» tunnistab ta.
Rehi ei varja, et hakkas antidepressante võtma 2020. aasta oktoobris pärast emotsionaalset kokkukukkumist ning läbipõlemist.
Rehi ei varja, et hakkas antidepressante võtma 2020. aasta oktoobris pärast emotsionaalset kokkukukkumist ning läbipõlemist. Järgmised viisteist kuud möödusid tema sõnul väga valulikult ja aeglaselt. Tunamullu jaanuaris kinnitas psühhiaater, et tema vaimne seisund on enam-vähem taastunud. «Olin väga rõõmus,» sõnab Rehi.
Vaevalt kuu aega hiljem alustas Venemaa sõda.
«Kui Vene väed üle piiri tungisid, ei mõelnud ma üldse oma vaimse heaolu peale,» meenutab Rehi. «Mobiliseerisin kohe kogu oma energia Ukraina heaks tööle.» Ta tegi igapäevaseid sõjaülevaateid YouTube’is, kus tal on nüüdseks üle 672 000 tellija, peamiselt Ameerikas. Tema Ukraina sõja teemalisel podcast’il on üle 150 000 tellija. Ta postitab sõja teemal Tiktoki, Instagrami, X-i (endine Twitter). Ta on kirjutanud ja salvestanud Ukraina toetuseks kaks laulu. Ja takkapihta vedanud Ukraina abistamiseks mitut kampaaniat.
Eelmise aasta veebruarist hakkas Rehi käima Ukrainas koos ettevõtja Ragnar Sassi meeskonnaga, kellele ta on teinud viis raha kogumise kampaaniat. 99 protsenti annetustest tuleb tema sõnul välismaalt, peamiselt USAst. Nende kampaaniatega kogutud 459 000 euro eest on Sassi meeskond saanud hankida ukrainlastele autosid, droone, meditsiinilist varustust ja öövaatlusseadmeid.
Kõige selle mitmekülgse ja pingelise tegevuse eest on Rehi maksnud isiklikku hinda. Mullu oktoobris pidi ta taas hakkama võtma tugevaid antidepressante.
«Võtan Zolofti ning see töötab vapustavalt hästi,» räägib Rehi. «Kui su tööks on iga hommik Vene sõdurite tükkideks pommitamist vaadata ning sellest kokkuvõtteid teha, on depressioon ehk veel kerge diagnoos. Aga Eesti ja Ukraina turvalisuse nimel ma seda teen, sest mis kasu on minu vaimsest tervisest, kui Eesti ei ole vaba. See on mulle kalkuleeritud ja läbimõeldud, teadlik ohverdus. Ma ei varja ega häbene oma depressiooni ega seda, et võtan antidepressante. Tunnistan, et jah, ma vajan neid, et normaalselt funktsioneerida.»
Kolme nädala pärast sõidab Rehi koos Sassi ja teistega jälle Kiievisse, et viia veidi hilinenud jõulukingina Ukraina luure üksustele varustust, mis on ostetud tema vaatajate-jälgijate annetatud 165 800 euro eest. Järgmise kuu algul lendab ta kaheks nädalaks Põhja-Ameerikasse, mille eest maksab profipoksi endine maailmameister Mike Evans, kelle grill-lihakastmele Mighty Knockout BBQ Sauce valmistas Rehi äsja vastutasuks reklaami.
Kanadas asub Artur Rehi korraldama droonide tootmist, USAs loodab aga pääseda oma kontaktide abil jutule mõne senaatori või kongresmeniga.
Kanadas asub Rehi korraldama droonide tootmist, USAs loodab aga pääseda oma kontaktide abil jutule mõne senaatori või kongresmeniga, et teha nende hulgas Ukrainale uute droonide ehitamise rahastamiseks lobitööd. Ta panustab nende veenmiseks sellele, et tema sotsiaalmeediakanaleil on sadu tuhandeid ameeriklastest vaatajaid, kelleni jõudmine on enamiku sealsete poliitikute unistus: need on mehed vanuses üle 40 aasta, mehed, kellel on elus piisavalt seljatagust ja raha. Rehi ütleb otse: «Seda demograafiat lähengi sinna taga ajama ja kokku viima neid poliitikuid, kes soovivad selle vaatajani jõuda. Mina olen vahelüli. Vastukaaluks suunan poliitiku raha ja võimu Ukraina projekti heaks.»
Rehi prognoosib, et kui kõik läheb nii, nagu plaanis, võivad ameeriklaste arendatud ja Kanadas toodetud droonid jõuda Ukrainas lahinguväljale nelja-viie kuu pärast. Enne seda peavad Ukraina luure esindajad valima kümne eraldiseisva meeskonna töö tulemuste hulgast kõige tõhusama lahenduse ning valmis tuleb teha esimesed prototüübid.
«Kui see droon saab valmis,» lausub drooniprojekti mänedžer Robinson, «muutub olukord dramaatiliselt.» Tema loodab, et uudsed droonid hakkavad Vene vägesid hävitama juba varakevadel.
Rehit kannustab tagant see, et iga kord, kui ta on käinud Kiievis ja seal sõduritega rääkinud, on ta kuulnud, kuidas nad on kaotanud vendi ja isasid – kuid on enda kinnitusel kuulnud oma peas midagi veel. «Ma kuulen, et need mehed on langenud ka Eesti vabaduse eest enda teadmata,» ütleb ta. «Asi on selge: ma teen kõik Ukraina võidu nimel, seega otseselt ka Eesti vabaduse nimel, sest siin kasvasin mina, siin kasvavad minu lapsed. Siin on minu üks ja ainus emakeel ning kultuur, minu rahvas.»
Lisaks kahele enda kirjutatud Ukraina-teemalisele laulule «Slava Ukraini!» ja «Something Burning in My Heart» («Miski põleb mu südames») leiab YouTube’is Artur Rehi esituses ameeriklase Alan Owensi kirjutatud patriootlikus stiilis loo «The Great Awakewning» («Suur ärkamine»).
Rehi sõnul on tema Ameerika fänni 2020. aastal kirjutatud laul seotud Eesti laulva revolutsiooni ja fosforiidisõjaga.
«Sellel ajal oli väga aktiivne kõneleja minu vanaisa Ants Paju, kes mind lapsepõlves palju inspireeris,» meenutab Rehi. Paju küüditati 1949. aastal kõigest neljasena Siberisse, kus veetis järgmised kuus eluaastat. 1970. aastate algul kuulus ta Eesti tippu kergejõustiku heitealadel. 1988. aastal sai Pajust Eesti Rohelise Liikumise asutajaid, aastail 1990–1992 oli ta Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu liige ning 1995. aastal valiti riigikokku.
«Traumeeritud katkisest poisist kasvas pea kahemeetrine suur mees, kellest sai fosforiidisõja eestvedajaid, et Nõukogude kopp meie kaunist kodumaad ei reostaks,» ütleb Rehi. «Vajame praegu samasugust mõtteviisi nagu 1980ndate lõpus – aeg on ärgata, aeg on tegutseda nüüd ja praegu.»
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)