TAUST ⟩ Eesti sisepoliitika 2024: seekord loevad isikud, mitte parteid

Kui läheb peaminister Kaja Kallas, läheb ka Mart Võrklaev, kuid see, kas Kallas tuleval aastal oma peaministritoolilt üldse kuhugi läheb, on poliitaasta võtmeküsimus. Foto: Mihkel Maripuu

Kui 2023. aasta pani neljaks aastaks küllaltki jäigalt paika Eesti erakonna- ja maailmavaatemaastiku jõujooned, mis poliitilistest tormidest ja toetusreitingutest hoolimata nihkuma ei kipu, siis 2024. aasta saab olema Eesti sisepoliitikas eelkõige isikutepõhine. Suuresti seetõttu, et aasta ainsad valimised – Euroopa Parlamendi valimised – on olemuselt isikupõhised.

Isegi kui avalikkus ja poliitikud peavad Euroopa Parlamendi valimisi valimishierarhias kõige vähem tähtsaks, võivad järgmise aasta omad tekitada põhimõttelise doominoefekti ka Eesti sisepoliitikas. Sest Euroopa Parlamendi valimistele järgneb Euroopa Komisjoni kokku panemine ja volinikukoht on koalitsioonileppe järgi Reformierakonna oma. «Eks need on seotud Reformierakonna esimehevahetusega, mis tõenäoliselt muudab valitsust ühes või teises kontekstis,» vastas isamaalane Priit Sibul küsimusele uue poliitaasta võtmeteemade kohta.

See tähendab, et kui Kaja Kallas lahkub näiteks Euroopa Komisjoni volinikuks, siis paratamatult toob see uue Reformierakonna juhi, uue peaministri ning muutunud valitsuse koosseisu. Viimane ei pea tähendama koalitsioonimuutust ega ka dramaatilisi ministrivahetusi, aga midagi ikka. Näiteks kui läheb Kallas, läheb ka rahandusminister Mart Võrklaev.