Mõnekuuselt vähidiagnoosi saanud beebi ema: juhtuski kõige õudsem, mida ma oleks osanud karta

Kusti doonori luuüdi oli talle maksimaalse sobivusega ning vanemad naersid, et kui varem oli pojal ema veregrupp, siis pärast siirdamist sattus talle juhuslikult veregrupiks hoopis isaga ­sama grupp. Foto: Eero Vabamägi

Kui aasta tagasi mõnekuusele poisile pandud haruldane diagnoos pööras ühe perekonna elu totaalselt pea peale, siis täna sibab laps ringi, nagu midagi ei oleks juhtunudki. Katsumustest läbi tulnud pere teab nüüd väga hästi õnne väärtust.

Möödunud aasta 19. detsembril, kui Grete Eiche oma kolleegidega kodus jõule tähistas, avastas ta abikaasa Indrek Eiche, et nende toona mõnekuuse poja Ernst Augusti – perekonnale Kusti – mähkmetes olid vaid vereklombid. Vanematel hakkasid häirekellad tööle.

Et just oli loetud artiklit põletikulisest soolehaigusest ja kirjeldus vastas täpselt Kustile, helistati perearsti nõuandeliinile, kust arst uuris, kas lapse kõht on kõva või mitte. Grete ja Indrek tundsidki kõhu vasakus pooles muna. «Sel hetkel tundus maailma lõpp mõelda, et meie beebil võib olla põletikuline soolehaigus,» meenutab Grete.