Riho Rahuoja: sooliste stereotüüpidega oleme kuskil Kesk-Aasias

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja. Foto: Toomas Huik

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja rääkis, et kuigi soolise võrdõiguslikkusega seotud väärtushinnangutes unistame olla Skandinaavias, oleme oma stereotüüpidega tegelikult kuskil Kesk-Aasias.

Täna esitlesid sotsiaalministeerium ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper käsiraamatut «Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris», kus räägitakse sootundlikust eelarvestamisest avalikus sektoris.

Infopäeva sissejuhatanud Rahuoja rääkis, et sooline võrdõiguslikkus on teema, kus positiivset murrangut pole veel ühiskonnas saavutatud.

«Miks pole murrangut saavutatud? Sest teatakse liiga vähe, et tunda ära probleeme, mis tekivad läbi soolise ebavõrdsuse ja ei nähta kasu,» lausus asekantsler.

Ta seletas, et teema saab selgemaks, kui rääkida naiste-meeste palgalõhest, mis on 30 protsenti. Ligi veerand sellest jääb Rahuoja sõnul lahti seletamata ehk ei ole teada, mis väiksema palga taga on.

«Selle taga võib olla sooline diskrimineerimine,» oletas ta.

Rahuoja tõi veel välja, et kui tudengitest on ligi 70 protsenti naised, siis tööturgu vaadates töötavad neist paljud allpool oma kvalifikatsiooni.

Asekantsler lisas, et kuigi soolise võrdõiguslikkusega seotud väärtushinnangutes unistame olla Skandinaavias, oleme oma stereotüüpidega tegelikult kuskil Kesk-Aasias. «Aga olen optimist – küll see vahe väheneb,» lausus ta.

Infopäeval räägiti sootundlikust eelarvestamisest, mis jämedalt öeldes tähendab, et eelarve koostamisel tuleb arvestada selle mõjudega nii meestele kui naistele.

«Ma usun, et kui 3-4 aastat tagasi oleks sellest aimu olnud, vaadanuks me võib-olla kärpeid teistmoodi,» pakkus Rahuoja. «See puudutab näiteks peretoetuste kärbet, mis halvendas rohkem naiste kui meeste olukorda.»