Puur: rahvaarvu pessimistid lähtusid Läti ja Leedu tulemustest

Allan Puur. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Ülikooli Demograafia Instituudi teaduri Allan Puuri sõnul võib rehkendada, et rahvaloenduse loendatute arv kasvab homme õhtuks umbes 1 330 000ni. Numbrist olulisem on aga fakt, et tegelik rahvaarv tuleb 1,3 miljoni lähedusse.

«Võiksime meenutada enne loendust ja loenduse ajal avaldatud arvamusi, et üle 1,2 miljoni rahvaarv ei tule. Tegelikult jõuab see arv arvestuslikule rahvaarvule küllalt lähedale,» ütles Puur.

Tema sõnul tulenesid pessimistlikud ootused rahvaarvule naaberriikide hiljutisest kogemustest. «Eks need hinnangud olid kantud paljuski sellest, mida rahvaloendused näitasid eelmisel aastal Lätis ja Leedus. Loomulikult see tekitas ohutunde, eriti teades, et rände üle on rahvastikuprotsessidest kõige keerulisem täpset arvestust pidada ja suurem osa rahvaarvu vähenemisest neis riikides oli just sellest tingitud.»

Puuri sõnul on erinevaid tegureid, mis praeguse tulemuse kujunemisele on viinud. Üks võimalus on see, et rahvastikuarvestus on eelmisest loendusest möödunud aja vältel tõepoolest väga täpne olnud.

«Samas ei saa välistada ka seda, et erinevad ebatäpsused on üksteist teatud ulatuses tasakaalustanud. Võib-olla on näiteks nii, et väljaränne on olnud rahvastiku arvepidamises kajastuvast veidi suurem, kuid samas kompenseerib seda asjaolu, et praegune rahvaloendus õnnestus korralduslikult paremini kui eelmine ning sellel jäi eelmisega võrreldes vähem inimesi loendamata. Loenduse rahvaarvus on need kaks tegurit aga üksteist balansseerinud,» sõnas Puur.

Rahvaloendusele järgnev analüüs peaks andma neile küsimustele ammendava vastuse.

Asjaolu, et arvestuslik rahvaarv tegelikuga üsna täpselt kokku langeb, ei anna aga veel alust rahvaloendustest kui andmeallikast tulevikus loobuda.

«Loendus jääb ka edaspidi rahvastikuarvestuses perioodilise «inventuurina» vajalikuks. Mis seejuures aga kindlasti muutub, on andmete kogumise viis. Eesti seekordse loenduse peamine uuendus oli veebipõhine iseloendamine, järgmine loendus lisab selle tõenäoliselt registriandmete laiema kasutamise.»

Eesti liigub selle suunas juba praegu. Hetkel on maailmas vähe riike, kes teevad rahvaloendusi ilma inimeste käest teavet küsimata. Nad on jõudnud täielikult registripõhise loenduseni mitte ühe sammuga, vaid pärast mitut rahvaloendust.

Iga järgmise loenduse puhul väheneb inimestelt küsitava teabe hulk ja vastused saadakse registritest.