/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/10/06/15639098t1h5b98.jpg)
19. detsembril võttis Tallinna halduskohus menetlusse 64 võrumaalase ühiskaebuse valitsuse vastu, milles nõutakse Nursipalu harjutusvälja laiendamise asjus valitsuses 20. oktoobril vastu võetud korralduse tühistamist.
64 Võrumaa inimest andsid valitsuse Nursipalu asjus kohtusse (3)
Valitsuse korraldus käsitleb kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamist planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmist ja Natura asjakohase hindamise algatamist.
Tegemist on ühe suurema ühiskaebusega läbi aegade. Kohtusse on pöördunud inimesed erinevaist paigust, sest harjutusväljalt kostvad plahvatused ja kahurikõmin segavad ja häirivad tugevalt igapäevast elu.
Hagejate kinnitusel on avalikkusele püütud näidata, et harjutusvälja laienemine on ainult laiendatavale alale jäävate inimeste mure ja natuke ehk häirib müra ka harjutusvälja naabruses elavaid peresid.
«Tegelikult on mürast juba praegu, kus ei ole uusi ja võimsamaid relvaliike veel kasutusele võetud, häiritud vähemalt 30 000 inimest, see on suur osa Võrumaa 35 000 elanikust. Üksnes Võrumaa kaugemates nurkades Missos ja Luhamaal ei ole suurt häiringut,» kinnitavad kohtusse pöördunud inimesed.
Samas muretsevad ka kaugemal elavad inimesed turvalisuse ja võimaliku müra tõttu tulevikus, sest Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi järgi on plaanis hakata ka lennukitelt pommitama harjutusvälja sihtmärgialasid.
«Võrumaale kavandatav harjutusväli on ebaproportsionaalselt suur ja kõigi planeeritud tegevuste ellurakendamisel lüüakse segi kogu senine Võrumaa elukorraldus. Suhtarvuna kogu riigi pindalasse on harjutusväljakute maht juba praegu Eestis oluliselt suurem meie sõjaliste partnerriikide vastavatest harjutusväljakute pindaladest,» märgivad kohtusse pöördunud isikud.
Nende sõnul tekitab olukord ka küsimusi. «Kas harjutusväljakute jätkuv laiendamine tõstaks oluliselt meie kaitsevõimet; kas harjutusväljakute mahu suurendamine enne kõikide mõjude hindamist on põhjendatud; kas oleks muid vältimatuid tegevusi, mis tõstaksid oluliselt rohkem riigi kaitsevõimet kui harjutusväljakute laiendamine; kuidas arendada kaitsevõimet nii, et kindlustada julgeolekut mistahes kriisideks ja teha seda kohalikega koostöös; kuidas kindlustada tugev tagamaa kohalikega koostöös, mitte vastandudes kohalikule kogukonnale,» loetlevad kaebajad.
Nad toovad ka välja võrdlusi teiste riikide harjutusväljade pindala ja riigi territooriumi suhtes. Saksamaa territoorium on Eesti omast ligi kaheksa korda suurem, aga nende suurim harjutusväljak on Vikipeedia andmetel vaid 284 ruutkilomeetri suurune. Kui Saksamaal oleks polügoon, mille suurus oleks proportsionaalselt samaväärne Kaitseväe poolt Nursipalusse soovituga, peaks selle territoorium olema ligi 1589 ruutkilomeetrit ehk olemasolevast ligi 5,6 korda suurem, leiavad kaebajad.
Itaalia territoorium on Eesti omast ligi 6,5 korda suurem, aga nende suurim harjutusväljak on 120 ruutkilomeetri suurune ehk sama suur kui kaitseväe keskpolügoon. Taanis, mille territoorium on Eesti omaga sarnases suurusjärgus, on suurima harjutusväljaku territooriumiks 47 ruutkilomeetrit, Portugalis 75 ruutkilomeetrit ja Iirimaal 27 ruutkilomeetrit, jätkasid kaebajad.
Tegemist on eraisikute kaebusega, kus MTÜ-l Meie Nursipalu oli kaebuse esitamisel koordineeriv roll. Kaebajaid esindab Henno Nurmsalu.
MTÜ Meie Nursipalu on ise lisaks algatanud kaks kohtuasja. Maikuus läks kohtusse 20 kaebajat ning oktoobris kaebas MTÜ kohtusse keskkonnaameti seoses Rõuge jõele rajatava sillaga. See asi on praegu ka kohtus menetlusse võetud.