155 aastat Jaan Tõnissoni sünnist

Jaan Tõnisson Foto: Eesti Rahvusarhiiv

Üle-eelmise sajandi lõpus polnud just palju neid eesti soost ülikooli lõpetajaid, kes tahtnuks ja julgenuks rääkida eesti keelt ning otsida selles venestusaja lõpu läppunud õhustikus baltisaksa ja vene kroonuvõimu vahel Eesti oma teed.

Selle haritlaste põlvkonna ette oli elu seadnud karmi valiku: kas leppida sellega, et oled omaenda sünnimaal teise- või kolmandajärguline, rahuldud baltisaksa või Vene võimu struktuurides sulle võimaldatud kohaga või hakkad mingi abi ja toeta, kindluse ja garantiita looma Eesti oma elu.

Üks neid, kes ajas Eesti asja ja kandis auga aatemehe nime, oli 1868. aastal Viljandimaal sündinud Jaan Tõnisson. Ta õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja tegutses aktiivselt Eesti Üliõpilaste Seltsis, õhutades muu hulgas selle liikmeskonda täiskarsklusele.