OTSEPILT ⟩ Saadikute küsimustele vastavad Mart Võrklaev, Margus Tsahkna ja Riina Sikkut

Riigikogu infotunnis vastavad täna parlamendiliikmete küsimustele välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) peaministri ülesannetes, rahandusminister Mart Võrklaev  (RE) ja terviseminister Riina Sikkut (SDE).

Tsahkna vastab moraalse kompassi, rahvusvaheliste suhete ja Eesti riigikeele kohta.

Võrklaev vastab elektri varustuskindluse ja maksukoormuse kohta. «See, mis on viimase juba kuu aja jooksul Eesti inimestega ja Elektrilevi võrkudega toimunud, on kindlasti kaugel normaalsusest. Arvan, et praegu, selles maailmas, kus me elame, peab olema inimestel elekter kodus kättesaadav,» rääkis Võrklaev. «Ja see, et üks lumesadu tekitab meile nii palju peavalu, inimesed istuvad pimedas, elektrikatkestused on kümme korda päevas või hullem, pikemat aega, nii-öelda püsivalt – olen kõike seda ka ise kogenud ja see segab normaalset elukorraldust,» nentis Võrklaev. 

2. veebruaril kohtus Võrklaev Elektrilevi juhi Mihkel Härmaga ja Eesti Energia juhi Andrus Durejkoga, kellelt ta palus ülevaadet. «Selle ülevaate ka sain. Tegelikult, Elektrilevi on pingutanud eeskätt madalpingeliinidega, rikete arv on ajas oluliselt vähenenud ja madalpingeliinid on saanud ka korraliku õhu kaablisse ehk see juba vähendab rikete arvu, kui sinna midagi peale kukub. Põhilised probleemid on praegu seotud keskpingega, on seotud sellega, kus on need traadid. Liinikoridorid on hooldamata piisavas laiuses, puud kukuvad peale. Kui meil olid siin keerulised ilmastikuolud, aga tegelikult tavaline talv – lund ikka sajab ja puud võivad raskeks minna, nad langevad peale – ja siis lihtsalt liinid on puruks maas või põlevad ja inimestel elektrit ei ole,» selgitas Võrklaev. 

Elektrilevil oli plaan 2023–2024 teha kogu liinivõrk puhtaks ja seda selle piiranguvööndi laiuses. «Nad ütlevad, et nad ei ole sellega plaanikohaselt hakkama saanud seetõttu, et hinnad on üles läinud ja pole piisavalt tööjõudu võtta. Aga nende kindel plaan on see, et protsesse tuleb kiirendada. Nad on neid praegu kiirendanud, minu palve neile oli seda samuti teha,» rääkis Võrklaev. 

Täna rääkis Võrklaev uuesti Härmiga ning sai kinnitust, et elektririkete arv on oluliselt vähenenud. «Liinikoridore on puhastatud ja valged jõulud inimestele tulevad, aga pingutada tuleb jätkuvalt ja palju tööd teha,» tõdes Võrklaev. 

EKRE saadik Rain Epler küsis Võrklaevalt, kuidas ta ise tunneb, kas see teineteise mõistmine koalitsioonis rahaasjade üle arutledes on hea või mis hinde ta enne jõule paneks sisemistele aruteludele raha teemal.

«Kui me räägime sellest 430 miljoni suurusest täiendavast maksust, mille me riigi eelarvestrateegiasse koalitsioonis kokku leppisime, siis selle kokkuleppimise hetkel olid majandusprognoosid mõnevõrra soodsamad, majandus pidi kiiremini taastuma,» meenutas Võrklaev. Arutelu pidi tulema 2024. aastal. 

«Vaadates ühiskonna reaktsiooni juba olemasolevatele maksutõusudele, mis me oleme kaitsekulude katteks teinud, vaadates meie majanduse olukorda, siis tõesti, olen ka juba varem öelnud ja ütlesin ka eile, et ilmselt sellises tempos 2025. aastal sellises mahus täiendavad maksutõusud ei ole võimalikud. Selleks tuleb otsida muid lahendusi ja eeskätt peame tõsiselt otsa vaatama oma püsikuludele. Püsikulusid me kindlasti ei tohiks kasvatada, pigem peame need kontrolli alla saama ja neid jõulisemalt vähendama, nii nagu teeb erasektor, et olla nendega solidaarne,» rõhutas Võrklaev. 

Keskerakonna saadik Jaak Aab küsis, millal riigieelarvestrateegia taas avatakse. Kas tuleb uudis, et automaks jääb ära? «See eesmärk riigieelarvet korda teha ei ole kuhugi kadunud. Meil on riigieelarve tugevas defitsiidis,» kirjeldas Võrklaev. «Selles prognoosis ei ole sees maksumuudatust ega kokkuhoiukohti.»

Sikkut vastab Jaanus Karilaiu küsimusele tervishoiu olukorra ning Varro Vooglaiu küsimusele ülearuste koroonavaktsiinide tarnete ja nendega kaasneva kulu kohta.