NULL VARJENDIT ⟩ Soome ja Eesti suhtuvad elanike elu kaitsmisse põhimõtteliselt erinevalt

Eesti elanikkonnakaitse olukord on sama räbal nagu see teoreetilist varju pakkuv kelder ühes Paide kortermajas. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Kolm kümnendit unaruses olnud elanikkonnakaitse sai värskest riigieelarvest küll kümneid miljoneid eurosid lisaraha, kuid saab selle eest valmis teha ainult õhukese plaastri verd purskava haava sulgemiseks. Põhimõttelist muutust silmapiiril ei paista.

Kui peaks juhtuma halvim ja sõda siia jõudma, on julgeolekuasutuses töötava Marko plaan selge: saadab pere Poola (sest Suwałki koridori sulgemise järel jääksid Baltimaad isolatsiooni), et nood vabasse maailma pääseksid, ning ise tagasi Eestit kaitsma.

«Kui Ukraina sõda algas, üritasime kriisivaru koguda, aga korteris on seda metsik teha,» tunnistas ta.

Nii on praegu lahendus põgenemiseks valmis pakitud kott, kuhu on varutud dokumendid, riided, söök, jook ja lihtsad ravimid 48 tunniks. Eestis perel pikka pidu poleks. Neid päris nüüdisaegseid ja töötavaid pommivarjendeid Eestis ei ole, niru seis on isegi avalike ja kortermajade varjumiskohtadega, mis kaitseksid küll mürsukildude, kuid mitte otsetabamuse eest.