/nginx/o/2012/03/29/1031872t1h59c5.jpg)
Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärn polnud enda sõnul teadlik, et kahes algselt Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks ostetud majas elavad inimesed ilma üürilepinguteta.
Asekantsler: iga teenuse eest tuleb tasuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas Tartus asuvates Liivi 3 ja 5 kinnistutes elavad inimesed sees?
Kui te nii väidate, eks siis ilmselt elavad.
Teie ei tea, et seal keegi elaks?
Kui räägime majadest Liivi 3 ja 5, siis ma ei tea kaitsealuste hoonete kasutusviisi. Kui tegemist on ERMile kuuluvate hoonetega, siis peaks seal inimesed sees elama. Täpselt, kes ja millistel tingimustel, soovitan pöörduda ERMi poole.
Seda, millal inimesed sinna kolima hakkasid, te ei mäleta?
Väga raske öelda. Nii detailselt ma ei tea.
Miks inimesed nendesse hoonetesse kolisid, kui «Põhja Konna» tõttu oli lammutamise plaan?
Nii täpsete küsimuste puhul peaksite otsima vastust
ERMist. Võin oletada, et põhjuseks on see, et ERMi ehitamine lükkus edasi ja hoonete turvalisuse seisukohalt oli otstarbekam leida neile kasutusviis.
Kasutusest rääkides, siis peaks inimesed seal elama üüri maksmata?
Seda ma ei oska kommenteerida, siin peate ERMi poole pöörduma.
Ministeerium pole siis kunagi küsinud, arutanud või tõstatanud küsimust, kas seal elavad inimesed maksavad üüri või peaks maksma üüri?
Meil pole olnud põhjust. Me tõstatame alati küsimusi, kui tekivad teatavad konfliktsed olukorrad, mis nõuavad ministeeriumi sekkumist, kuid sellises valguses pole neid küsimusi esitatud. Oleme jälginud seda, et ERMESel poleks mingisuguseid kulutusi, mis oleks seotud nende inimeste seal elamisega. Teame seda, et ERMES ei kanna muid kulutusi kui omanikuna haldamiskulutusi.
Kas ministeerium pole huvi tundnud, kuidas selliseid kinnistuid kasutatakse?
Kultuuriministeerium loomulikult tunneb huvi, kuidas kinnistuid kasutatakse. Kuid missuguste lepingutega on kinnistud koormatud, vastutab kinnistute eest seisja.
Kui teil on argumendid ja faktid, saate teie seda näidata teises valguses. Kuid minul on vaja aega, et see teema endale selgeks teha. Praegu otse vastuseid anda ma ei saa. Pole põhjust arvata, et ERMil pole seal elavate inimestega lepingulised suhted reguleeritud.
ERMESe väitel üürilepinguid pole ja pole kunagi olnud.
Seda argumentatsiooni oskab ERMES siis teile öelda.
Kas selline tasuta elamine on ministeeriumi hinnangul normaalne tegevus?
Iga teenuse eest tuleb tasuda. See on isiklik arvamus. Kindlasti räägime ERMESega, missugusele argumentatsioonile nad tuginevad ja milliste lepingutega nende inimeste elu on koormatud. Vesi, kanalisatsioon, elekter – ma ei kujuta ette, et kõiki neid maksab ERMES. Seda ERMES kindlasti enda eelarvest ei tee.
Kas näete, et need inimesed võiks seal järgmised 20 aastat samamoodi edasi elada?
Ma ei arva, et kui peaks selguma selle kinnistu tulevane staatus uue kinnisvaraobjektina, et selline hoonete kasutusviis peaks jätkuma sarnasel kombel. Otsuse teeb RKAS.
Kuid praegused suhted tulevad ju uuele omanikule automaatselt kaasa.
Nendes detailsusastmetes vajan kindlasti aega ja siis olen valmis vastama.
Kui ERMES üritas üks kord kinnistuid müüa, siis kas ebaõnnestumisel võis määravaks saada fakt, et seal elavad inimesed tuleks uuele omanikule kaasa?
Ei, kindlasti polnud nende inimeste kohalolek müüki pärssivaks teguriks. Pigem saame rääkida majandusliku languse perioodist ning kinnisvaraturg ja arendused olid väga madalas seisus.