/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/14/15780240t1h0d53.jpg)
Valitsuskabinet toetas kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) ettepanekut Ukraina sõjaliseks abistamiseks pikaajaliselt ja saata Ukrainale Venemaa agressiooni tõrjumiseks nii Javelini tankitõrjerelvi, kaatreid kui muud olulist varustust.
Eesti saadab Ukrainale 80 miljoni euro eest tankitõrjerakette ja muud varustust (5)
«Nii nagu mängisid Eesti antud Javelinid mullu kevadel kandvat rolli Kiievi kaitsel ja kannustasid teisi riike Ukrainale abikätt ulatama, näitame seekordse suuremahulise abipaketiga, et Ukraina vabadusvõitlus saab olla edukas vaid siis, kui liitlased jätkavad ukrainlaste toetamist,» ütles Pevkur pressiteate vahendusel.
Uusim abipakett sisaldab peale suures koguses Javelini tankitõrjerakettide ka kuulipildujaid, käsitulirelvade laskemoona, eri maismaa- ja veesõidukeid ning tuukrivarustust. Täpseid koguseid julgeolekukaalutlustel ei avaldata. Paketi taasteväärtus on ligi 80 miljonit eurot.
«Abipakett on kokku pandud nii, et sellest oleks Ukrainal maksimaalselt kasu, ilma et Eesti enda kaitsevõime kannataks. Vajalikud varud taastame,» selgitas Pevkur.
«Vene režiim mängib sellele, et vaba maailm loobub Ukrainat toetamast. Peame kuritegeliku Vene režiimi arvestuskäigu murdmiseks andma strateegilise sõnumi: me jätkame Ukraina märkimisväärset ja kestlikku toetamist, kuni Ukraina on selle sõja võitnud. Kaalul pole pelgalt Ukraina, vaid ka Eesti, Atlandi-ülese kogukonna ja laiemalt kogu maailma julgeolek.»
Kaitseministeerium on koostanud strateegiadokumendi, mis näitab kalkulatsioonide najal, et Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks piisab, kui Ukraina toetajad eraldaksid sõjalisele abile 0,25 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust aastas.
«Liitlastel on selleks vajalikud vahendid olemas – Venemaa kulutab sõjapidamisele Ukrainas kaks korda rohkem kui Venemaast mitukümmend korda suurema majandusega Ramsteini koalitsioon Ukraina sõjaliseks abistamiseks. Meie kalkulatsioonid näitavad, et kui vaba maailm on valmis andma Ukrainale sõjalist abi vähemalt 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust aastas, aitab see murda vaid toorest jõudu mõistva Venemaa selgroo. See on väike hind, võrreldes sellega, kui Venemaa agressioon peaks ennast ära tasuma,» lisas Pevkur.
Eesti on valmis järgmise nelja aasta jooksul toetama Ukrainat suurusjärgus 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust aastas ja selleks kasutatakse riigikaitsele eraldatud vahendeid.
«Ukraina sõdib ka meie eest ja iga meie abiga hävitatud Vene sõjamasina tükike vähendab Venemaa võimet meid ohustada. Seetõttu peame olema valmis ukrainlasi pikaajaliselt toetama ja teisalt näitama kõikidele liitlastele, et tahte olemasolul on Ukraina abistamine reaalselt tehtav,» selgitas kaitseminister.
Koos uusima paketiga on Eesti andnud alates 2022. aastast Ukrainale sõjalist abi ligi 500 miljoni euro väärtuses ehk umbes 1,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Varem on Eesti annetanud näiteks Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, suurtükimoona, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, välihaiglaid, meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid jm) ja kuivtoidupakke.