NUTISEADE VALIMISTEL ⟩ Riigikogus läbis esimese lugemise muudetud e-hääletamise seadus

Smart-ID/Mobiil-ID illustratiivne foto Foto: Marko Saarm

Riigikogus läbis neljapäeval esimese lugemise valimiskomisjonilt esialgu kriitikat pälvinud e-hääletamise muudatuse seadus, mis laias laastus loob m-valimisteks eeskätt seadusliku akna: eelnõuga kavandatakse võimalust edaspidi hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmest. 

Muudatusega viiakse oluline e-hääletamise dokumentatsioon justiitsministeeriumi teatel seaduse tasandile. Seni on seadusandja jätnud selle paljuski vabariigi valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse enda pädevusse. Nii toimub praegu elektrooniliste häälte lugemine vabariigi valimiskomisjoni otsustes paika pandud reeglite järgi, mitmeid küsimusi reguleerivad riigi valimisteenistuse korraldustega kinnitatud dokumendid.

E-hääletamise regulatsiooni korrastatakse selleks, et elektroonilise hääletamise reeglid oleksid edaspidi avalikkusele arusaadavamad. «Suurema e-hääletamise õiguskindlusega tagame teenuse läbipaistvuse ja ühiskonna jätkuva usalduse,» sõnas justiitsminister Kalle Laanet (RE).

Kavandatud muudatuste järgi saaks edaspidi hääletada lisaks arvutile ka nutiseadmest ning luuakse õiguslik alus lisaks praegu kasutatavatele isikutuvastamise vahenditele ka Smart-ID kasutamiseks. Seaduseelnõu on tehnoloogianeutraalne: «Seisame selle eest, et mobiiliga valimistel oleks tagatud valimisprotsessi turvalisus ja kontrollitavus. See, millise seadmega saab valida, otsustavad valimiskomisjon ja valimisteenistus iga valimise eel,» lisas minister Laanet.

Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 29. detsember.

Reeglid jäävad valimiskomisjoni- ja teenistuse teha

Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase (Eesti 200) sõnul sai eelnõu komisjonis kuus poolt- ja kolm vastuhäält ning ta ei usu, et eelnõusse suuremaid muutuseid veel tuleb. Samas kipub ta arvama, et europarlamendi valimised saabuvad m-hääletuse jaoks veel liiga vara, sest vajaliku tehnoloogiaga pole veel õigele maale jõutud. Lõplik otsus jääb aga valimisteenistuse ja valimiskomisjoni teha.

Justiitsministeerium sai oma esmasele eelnõule valimiskomisjonilt kriitikat, sest valitsus saanuks valimistel nende silmis liialt volitusi ja see võiks mõjutada valimiste usaldusväärsust. Riigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask märkis kooskõlastusringil, et nad mõistavad soovi käia ajaga kaasas ja pidada ka valmistel sammu tehnoloogiliste arendustega, kuid eelnõuga kavandatud nutiseadmega hääletamist võimaldavad muudatused vajavad riskide tõttu pikemat ühiskondlikku arutelu ja avatud debatti.

Laanet rääkis kolmapäevases riigikogu infotunnis, et lõpliku otsuse, millise seadmega valida saab, teeb ikkagi valimiskomisjon koos valimisteenistusega. «Kui me räägime valimiskomisjoni kriitikast, siis valimiskomisjoni kriitika oli suunatud sellele, et europarlamendi 2024. aasta valimisteks ei ole see süsteem nii hästi valmis, et mobiilivalimised võiksid olla turvalised. See, et 2024. aastal toimuksid europarlamendi valimised mobiili teel, on päevakorrast maha võetud.»