Norra toetused: jätkusuutlik innovatsioon ja majanduskasv Eesti erasektoris

Foto: Riigi Tugiteenuste Keskus

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetused on aidanud käivitada mitmeid kaalukaid projekte, mis mitte ainult ei suurenda majanduslikku konkurentsivõimet, vaid toovad kaasa praktilisi muudatusi, näiteks uuenduslikke tehnoloogiaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Selle kaudu kujundatakse tulevikku, kus Eesti ettevõtted on jätkusuutlikumad, konkurentsivõimelisemad ja panustavad laiemalt Euroopa innovatsiooniruumi.

Perioodil 2014–2021 oli Eestis kuus toetuste programmi, millest igaühel oli oma fookus – haridus, teadus, kohalik areng, innovatsioon... «Green ICT» programm julgustab ettevõtteid rakendama jätkusuutlikke tootmisprotsesse, toote- ja teenustearendusi, millel on oluline IKT komponent. Samuti on programmi eesmärk ergutada ja arendada innovatsioonipõhist pikaajalist ärikoostööd Eesti ja Norra vahel läbi kahepoolsete koostööprojektide.

Eesti-Norra koostööprogrammi rahastus on 23 000 000 eurot (ilma kaasfinantseeringuta) ja seda rahastatakse täielikult Norway Grantsist. «Green ICT» programmi raames on kokku toetatud enam kui 90 projekti.

Kui vaadata majandust ja arenguid suures plaanis, on programm tegutsenud suhteliselt lühikest aega – EMP ja Norra toetuste finantsmehhanism loodi 2004. aastal. Kuid juba on näha rahastatud ettevõtluse arendamise, innovatsiooni ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) programmide käegakatsutavat mõju.

Hooneid energiatõhusamaks ja rohelisemaks muutev Eesti ettevõte R8 Technologies töötas 18 kuud kestnud projekti jooksul välja uuendusliku süsteemi, mis kasutab tehisintellekti sisekliima reguleerimiseks ning energiakasutuse optimeerimiseks. See mitte ainult ei paranda sisekeskkonda, vaid soodustab ka energiasäästu ja intelligentset elektritarbimist. Kõnealune lahendus võib muuta hooned akudeks, aidates kaasa säästvatele tavadele.

Uued lahendused

UP Catalyst on teerajaja uue lahenduse loomisel, mis tegeleb tsemenditööstuse keskkonnamõjuga. CO2 kogustest ja põhjustajatest räägitakse palju, kuid vähesed teavad, et tsemenditööstus annab 8% ülemaailmsest CO2 heitkogusest. Ehitussektor ei kao kuhugi ning nii ei saa loota, et tarbimine lihtsalt väheneks ja olukord nõnda paraneks. Seega tuleb leida loodussõbralikum tootmisviis.

UP Catalyst on koostöös Norra ettevõttega Saferock välja töötanud uue meetodi püütud CO2 kasutamiseks täiustatud tsemendi loomiseks. UP Catalyst ja Saferock on rahvusvahelise koostöö hea näide ka selles mõttes, et mõlemad partnerid on koos kasvanud ja sõbraliku konkurentsiga üksteisel tööhoogu üleval hoidnud – kui partner jõuab uuele tasemele, peab ju ise ka kiire hüppe tegema, et koostöö ikka sujuks.

Targad ja patsiendist lähtuvad lahendused

Uued võimalused ning targad ja patsiendist lähtuvad lahendused on valdkond, kus uusi lahendusi väga otsitakse, kuid tegutseda tuleb väga ettevaatlikult ja hoolsalt.

Eesti tervisetehnoloogia ettevõte Antegenes on turule toonud rinnavähi geneetilist riski hindava testi AnteBC, mis põhineb uudsel polügeensete riskiskooride tehnoloogial. AnteBC võimaldab eristada naiste geneetilist eelsoodumust rinnavähi tekkeks ning anda selle alusel täpsemad soovitused ennetuseks ja varaseks avastamiseks. AnteNOR projekti eesmärgiks on AnteBC testil baseeruva rinnavähi täppisennetuse rakendamine Norra tervishoius.

Health Sense projekt on Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse projekt, mis kasutab digitaliseerimisest tulenevaid uusi võimalusi, arendab IKT platvormi anonüümseks terviseandmete kogumiseks. See projekt mitte üksnes ei edenda teadustööd, vaid aitab Eestil panustada Euroopa terviseandmeteruumi koostöösse. Terviseandmed on muidugi erakordselt tundlik andmeliik ning andmete turvalisuse tagamine on ülioluline.

Turvalisus ja kaitsevaldkond

Eestlased on alati mõistnud kaitsevaldkonna ja turvalisuse tähtsust ning viimase 1,5 aasta sündmused on valmisoleku tähtsust rõhutanud. Kuid ka turvalisus on üks neis valdkondadest, mis muutub väga ruttu ja kus ei saa lootma jääda ainult vanadele teadmistele.

Open Cyber Range’i projekt tuleb appi tsiviilsektorile, mis peab olema teadlik võimalikest ohtudest ning olema valmis end kaitsma. Uute digitaalsete väljakutsetega silmitsi seistes on Eesti Kaitseministeeriumi allasutus CR14 Norra toetuste toel käivitanud küberharjutusväljad. See on riist- ja tarkvarakeskkond, mis pakub meetodeid ja tehnoloogiat küberkaitsealase väljaõppe täiustamiseks. See muudab küberharjutuste loomise protsessi lihtsamaks ja kättesaadavamaks.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) pääsevad ligi küberjulgeolekualasele koolitusele ja saavad virtuaalses keskkonnas teste läbida. See algatus on ülioluline VKEde jaoks, kellel puuduvad spetsiaalsed küberjulgeolekuressursid. See algatus suurendab vastupanuvõimet ja valmisolekut küberohtudeks, olles vastavuses tulevaste eeskirjadega, nagu ELi uus võrgu- ja infoturbe direktiiv. Ka hiljuti Tallinna väisanud Norra peaminister Jonas Gahr Støre külastas Open Cyber Range’i, et rõhutada uuenduste tähtsust, mille eesmärk on suurendada VKEde küberjulgeoleku valmisolekut. Väljatöötatud lahendus sobib ka mitte-IT-töötajatele mõeldud harjutuste jaoks.

Jätkusuutlik innovatsioon

Norra toetuste programm on avanud Eestile uksed jätkusuutlikule innovatsioonile ja majanduskasvule, viies ellu projekte, mis ulatuvad nutikatest tehisintellektilahendustest kuni keskkonnasõbraliku ehitusmaterjalini. Ettevõtted nagu R8 Technologies ja UP Catalyst on murranguliste ideedega loonud lahendusi, mis mitte ainult ei paranda meie hoonete sisekliimat ja vähendavad keskkonnamõju, vaid muudavad Eesti ettevõtted ka maailma juhtivateks innovaatoriteks.

Health Sense projekt seab uued standardid terviseandmete kogumisel, tõstes Eesti Euroopa terviseandmete ruumi kaardile. Open Cyber Range’i algatus näitab, et isegi kübermaailmas saavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted end kaitsta ning kasvada koos tehnoloogia arenguga.

Need saavutused ei ole üksnes numbrid ja tehnilised lahendused, vaid tõeline näide sellest, kuidas rahvusvaheline koostöö, innovatsioon ja julgeolek võivad muuta meie riiki ja ettevõtteid vastupidavamaks ning suunata neid jätkusuutlikule tulevikule. Norra toetused on kujundanud teed, kus Eesti mitte ainult ei järgi, vaid seab ka ise suunad uuenduste ja jätkusuutlikkuse valdkonnas. Sel teekonnal on Eesti ettevõtjad võimelised ja tahtelised olema liidrid, kes kujundavad Euroopa tulevikku.

Rohkem infot www.rtk.ee

Tsemendi tootmine on tohutult suure süsiniku jalajäljega protsess ja moodustab 8% kogu maailma CO2 heidetest, mis on näiteks neli korda suurem kogus heitgaase, kui kogu lennundustööstus välja paiskab. Ühtlasi on betoon maailma enim kasutatud materjal peale vee, seega on viimane aeg hakata seda sektorit läbi roheinnovatsiooni jätkusuutlikumaks muutma. Just see on UP Catalysti ja Norra partneri Saferocki plaan ning meie rahvusvaheline koostööprojekt süsiniknegatiivse jalajäljega betooni väljatöötamiseks aitab meil sinna jõuda. Selline tugev koostöö Eesti ja Norra ettevõtete vahel on võimalik tänu EASi ja Innovation Norway/Norway Grants loodud tihedale koostöövõrgustikule.

Kim Rääbis

UP Catalyst tootearendaja