Eestlaste veetav maailmakoristuspäev sai ametlikuks ÜRO päevaks

Maailmakoristuspäev Harjumaal Raku järve ümbruses 2021. aastal. Foto: Remo Tõnismäe

Alates 2018. aastast üle maailma peetav ja kokku ligi 91 miljonit osalejat kaasanud MTÜ Let´s Do It World juhitav maailmakoristuspäev omab nüüdsest ÜRO päeva ametlikku staatust.

Vastavalt ÜRO liikmesriikide üksmeelselt heakskiidetud resolutsioonile hakkab 20. septembril tähistatav maailmakoristuspäev olema üks enam kui kahesajast ÜRO kalendri ametlikust sündmusest. MTÜ Let´s Do It World presidendi ja ülemaailmse võrgustiku juhi Heidi Solba sõnul võimaldab ÜRO ametliku päeva staatus senisest enam liikumise mõju maailmas suurendada.

«Meie eesmärk on tegeleda nii olemasolevate jäätmete keskkonnast kõrvaldamise kui jätkusuutliku mõtteviisi levitamise ehk jäätmetekke ennetamisega,» ütles Solba.

Tema sõnul on maailmakoristuspäeva mitmes mõttes ainulaadne algatus – tegemist on nii suurimat mõju avaldava Eestist pärit liikumisega kui enim aktiivseid inimesi ühendava ÜRO päevaga.

«ÜRO päevaks saamine näitab selgelt, et Eestist alguse saanud ja siit juhitud idee on globaalselt tunnustatud. Ootame nüüdsest keskkonna kaitsmisel suuremat koostööd nii valitsuste kui vabaühendustega,» lausus Solba.

President Alar Karise sõnul on ülemaailmselt korraldatav maailmakoristuspäev oluline Eesti visiitkaart. «Maailmakoristuspäeva edu on järjekordne tõestus sellest, et suudame olla soovi korral teenäitajaks kogu maailmale,» ütles ta.

Maailmakoristuspäeva peamine eesmärk on tõsta teadlikkust ülemaailmsest jäätmekriisist ning kaasata olukorra parandamiseks vähemalt viis protsenti maailma elanikkonnast, edendades koostööl põhinevat mõtteviisi ringmajanduse suunas liikumisel.

Selle aasta septembris peetud maailmakoristuspäeval osales 198 riiki ja territooriumi ning 19,1 miljonit vabatahtlikku. Solba sõnul on tänavuse maailmakoristuspäeva üheks märksõnaks noorte senisest suurem kaasamine.

«Suurim oli noorte osalejate arv Eestis, kus enam kui 90 protsenti osalejatest olid noored,» ütles Solba. Suurima elanikkonna mobilisatsiooni viis läbi Mosambiik, kus maailmakoristuspäevast võttis osa kümnendik elanikkonnast ehk 3.25 miljonit vabatahtlikku. Kokku kogusid vabatahtlikud üle maailma ligi veerand miljon tonni jäätmeid.

Eestis osales 16. septembril MTÜ Puhta Ilma Koda korraldatud maailmakoristuspäeva koristustalgutel enam kui 54 tuhat inimest, kohalik fookus oli suunatud kalmistute heakorrale ja Läänemere tervisele.

Alates 2018. aastast on maailmakoristuspäevadel osalenud kokku üle ühe protsendi maailma elanikkonnast 211 riigist ja territooriumilt, sealhulgas 95 protsenti ÜRO 193 liikmesriigist. Suure vabatahtlike kaasamise eest on liikumine saanud ka ÜRO säästva arengu eesmärkide mobilisatsiooni auhinna.