/nginx/o/2020/07/03/13186384t1h590f.jpg)
/nginx/o/2023/12/08/15771096t1h6cc5.jpg)
Kui vaadata arvamusuuringuid, siis on Eesti politsei üks suurimaid edulugusid, kuid igal aastal leiab hulk inimesi, et politsei on nende suhtes kasutanud jõudu alusetul või ülemäärasel moel.
Tellijale
TAUST ⟩ «Miks te teete niisugust asja!?» (8)
Aastal 2001 usaldas politseid vaid 45 protsenti eestlastest. Seda on vähe, umbes sama palju, kui usaldab tänapäeval riigikogu. Neid, kes ei usaldanud, oli sajandi algul rohkem: 48 protsenti ehk peaaegu pool. Kuid usaldus hakkas kasvama – aasta-aastalt.
Turu-uuringute ASi juht Tõnis Stamberg lausub, et tänavu teises kvartalis oli politsei- ja piirivalveameti (PPA) usaldus 88 protsenti, see on märksa kõrgem näitaja kui Euroopa Liidus keskmiselt, kus politsei usaldusväärsus jääb Kantari andmeil 69 protsenti juurde.
«Inimesed hindavad turvalisust,» ütleb endine siseminister Katri Raik selgituseks napilt ning tõepoolest: ilmselt vähesed mõtlevad tänapäeval, et võivad õhtusel linnatänaval langeda röövli või mõrtsuka ohvriks. Pole põhjust kahelda, et Raigil on õigus, kui ta ütleb usalduse kasvamise taga olevat politsei sihikindla ja süstemaatilise töö.
Siiski on ka neid, kellel on politseile tõsiseid etteheiteid. «Viimase viie ja poole aastaga (jaanuarist 2018 kuni oktoobrini 2023) sai politsei sisekontrollibüroo 241 avaldust võimaliku võimuliialduse kohta,» sõnab PPA pressiesindaja Leana Loide. Enamasti on tegemist situatsioonidega, kus väidetakse, et politseinik olevat tekitanud väljakutse objektile vigastusi või kasutanud jõudu tema suhtes lihtsalt ebaotstarbekalt. PPA sisekontrolli juht Priit Pärkna ütleb, et kaebusega on võimalik pöörduda politsei sisekontrolli või prokuratuuri poole ning kinnitab, et «infot kontrollitakse alati täie tõsidusega».