Riigikogu pikendas kaitseväe osalemist üheksal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

Riigikogu pikendas Eesti kaitseväelaste osalemist üheksal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Foto: Kaitsevägi

Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu üheksa otsust, millega pikendatakse Eesti kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.

Iraak ja Süüria

Riigikogu võttis vastu otsuse kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve, mis võimaldab Eestil osaleda järgmisel aastal kuni 110 kaitseväelasega Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Operatsioon keskendub julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias.

Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine kinnitab Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas. USA juhitaval rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil osalemine toetab ka Eesti ja USA väga head liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Samuti annab operatsioonil osalemine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi.

Lähis-Ida

Riigikogu võttis vastu otsuse kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias, mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO rahuvalveoperatsioonil Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria, ning missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, hoides ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise.

Eesti kaitseväelaste jätkuv osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Iraak

Riigikogu võttis vastu otsuse kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis, mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega NATO missioonil Iraagis.

NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid. Selleks, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISILi tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel, nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, andes väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega.

Missioonil osalemine annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisele, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses.

Liibanon

Riigikogu võttis vastu otsuse kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ÜRO missioonil UNIFIL.

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFILi tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal.

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. ÜRO operatsioonidel osalemine aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

NATO valmidusüksus

Riigikogu võttis vastu otsuse kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus, mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 76 kaitseväelasega NATO valmidusüksuste koosseisu.

NATO reageerimisjõud (NRF) on NATO kõrgvalmiduses üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. Eesti on panustanud NRFi koosseisu mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega ühise jalaväepataljoniga. Sel aastal on NRFi valmiduses 95 kaitseväelast.

Seoses NATO uue väemudeli loomisega kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul nii NRF kui ka NATO valmidusinitsiatiiv ning neid hakkab asendama uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi. Pärast NRFi lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse kuni 76 kaitseväelasega, et olla liitlastega solidaarne ja panustada 360 kraadi põhimõttest lähtuvalt NATO kollektiivkaitsesse.

Ühendkuningriigi ühendekspeditsioonivägi

Riigikogu võttis vastu otsuse kaitseväe kasutamisest Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus, mis võimaldab panustada järgmisel aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris. JEFi koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava eri väeliike hõlmava ühendväe.

JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. Selle kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja neil osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Riikide ühise otsuse alusel on JEFi fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Mosambiik

Riigikogu võttis vastu otsuse kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis, mis võimaldab osaleda järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega ELi väljaõppemissioonil Mosambiigis.

Eesti oli üks esimesi riike, kes teatas missiooni juhtriigile Portugalile oma soovist missioonil osaleda. Alates 2021. aasta lõpust panustab Eesti missiooni ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanne on nõustada missiooni ülemat õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmeid inimõiguste ja relvakonfliktiõiguste küsimustes välja õpetada.

Missioonil osalemisega panustab Eesti ELi strateegilises kompassis heaks kiidetud eesmärkide täitmisse, kus kriisiohjel on oluline roll, samuti on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega.

NATO, Euroopa Liit ja ÜRO

Riigikogu võttis vastu otsuse kaitseväe kasutamisest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel, mis võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab valitsus Riigikogu otsuse piires.

Otsusega tagatakse Eesti võimekus lähetada Kaitseväe üksusi vajadusel kiiresti ja paindlikult kriisi- või konfliktipiirkonda. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse panustama, kaitstes nii ka Eesti julgeolekuhuve.

Liibüa

Riigikogu võttis vastu otsuse kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini, mis võimaldab osaleda järgmisel aastal operatsioonil kuni kolme kaitseväelasega.

Operatsiooni esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamist. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Peale selle toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega ELi kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO relvaembargo rakendamise kaudu julgeolekut ELi lõunapiiril.