President Karis jättis usaldusküsimusega seotud maamaksu seaduse välja kuulutamata

Vabariigi president Alar Karis. Foto: Eero Vabamägi

President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus 22. novembril vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, mis pole kooskõlas põhiseadusega, kuna see võeti vastu parlamendis menetlusreegleid rikkudes.

Põhimõttelise tähtsusega on siin küsimus, kas piiramatu töötõkestus riigikogus annab valitsusele õiguse siduda eelnõusid usaldusküsimusega, seni kuni töötõkestus kestab. Riigipea leiab otsuses, et valitsusel pole sellist õigust.

Riigikohus on märkinud, et kui lubada piiramatut töötõkestust ehk obstruktsiooni, siis võiks ka väike rühm riigikogu liikmeid muuta riigikogu töövõimetuks. Ent kui lubada valitsusele vastata piiramatule töötõkestusele eelnõude piiramata sidumisega usaldusküsimusega, võib väike rühm riigikogu liikmeid muuta üksnes erandina lubatava menetluse tavapäraseks, kirjutas riigipea oma otsuses.

Karis meenutas, et vaidlustatud seaduse puhul on kõik muudatusettepanekud, mida valitsus pidas töötõkestuseks, esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja selle liikmed, mistõttu ei ole täpne kirjeldada olukorda Vabariigi Valitsuse ja riigikogu kui terviku vastuoluna.

«Sellises olukorras omandab usaldusküsimusega sidumine hoopis teise eesmärgi kui see, mida peeti silmas põhiseaduse § 98 sätestamisel: sellega ei soovita mõjutada parlamendiliikmeid eelnõu toetama, vaid püütakse saada üle protseduurilisest takistusest, mille on loonud üks erakond,» tõdes Karis.

President tõi esile riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi juunikuise otsuse, mille järgi tuleb konfliktid parlamendi töös lahendada eelkõige riigikogul endal. Konfliktide lahendamise üks vahend on riigikogu kodukorra tõlgendamine põhiseaduslike põhimõtete valguses.

Parlamendi tõhus toimimine on legitiimne eesmärk riigikogu liikmete õiguste piiramiseks. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega toob aga kaasa kõigi riigikogu liikmete õiguste piiramise – ka nende liikmete, kellele ei saa omistada töötõkestust. Riigipea rõhutas, et ühe erakonna liikmete tegevus ei saa anda valitsusele õigust piirata jätkuvalt kõigi teiste riigikogu liikmete võimalust teostada oma mandaati.

President Karise sõnul ei sätesta põhiseaduse § 98 küll otsesõnu tingimusi, millal valitsus võib siduda eelnõu usaldusküsimusega, kuid ometi tuleb järeldada, et need hõlmavad midagi enamat lisaks töötõkestusele.

Riigikohus on sõnastanud ühe tingimusena nõudmise, et eelnõu vastuvõtmine peab olema valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu. Ometi ei viita praegusel juhul miski sellele, et isegi valitsuse enda hinnangul on vastuvõetud seadus tema poliitika elluviimiseks.

«Et eelnõu on vältimatu, seda võib pigem mõista nõnda, et selle vastuvõtmiseta ei saa valitsus oma programmi kuidagi ellu viia. Seda võib näiteks öelda riigieelarve kohta, samuti nende seaduste kohta, milleta riigieelarve seadus pole rakendatav. Kindlasti ei piisa aga sellest, et seadusega lihtsustakse maksuhalduri töökorraldust või hoitakse kokku kulusid,» märkis president Karis.

Eeltoodu põhjal on president arvamusel, et talle väljakuulutamiseks saadetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 98.

Mida ütleb põhiseaduse paragrahv 98

Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega.

Hääletamine ei saa toimuda varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi.

Riigipea peab vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla põhiseadusega.

Karis kuulutas välja neli seadust

Karis andis heakskiidu neljale valitsuse usaldusküsimusega seotud seadusele, mis puudutavad välismaalt tagasipöördujatele toetuse maksmist, erivajadustega inimestele toetatud töötamise teenust, apteekrite lähtetoetusi, vanemapuhkuselt naasvatele vanematele haigus- ja hooldushüvitise maksmist ning ravimite tagastamist apteeki ja nõustamist apteekides.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine ning luuakse erivajadusega inimestele toetatud töötamise teenus riigiteenusena. Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõuga plaanitakse eraldada erihoolekandeteenuste baaseelarvesse kokku 6,11 miljonit eurot, millest on kavas rahastada ka vähemalt 170 töötamise toetamise teenuse kohta.

Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus muudab paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ning annab lähtetoetuse taotlemise võimaluse ka õdedele. Apteekritele makstava lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Toetuse saamiseks peab apteeker asuma tööle tõmbekeskustest väljaspool asuvas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas. Terviseameti kaudu saavad lähtetoetust edaspidi taotleda ka tervishoiust eemal olnud õed.

Ravikindlustuse seaduse täiendamise seadusega luuakse Tervisekassale seaduslik alus maksta alla kolmeaastase lapse vanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks inimesele soodsama variandi.

Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus viib ravimiseaduse kooskõlla ELi õigusega, võimaldab tarbijatel ravimijäätmeid tagastada apteeki lihtsustatud korras ning aitab parandada ravimite kättesaadavust ja arendada apteegiteenuseid. Näiteks võivad apteekrid edaspidi nõustada ravimitega reisimise küsimustes ning anda konsultatsiooni videokõne vahendusel haruapteekides. Ravimiamet võib aga piirata teatud ravimite müüki vaid kindla diagnoosiga haigetele. Lisaks kaasajastab seadus müügilubade regulatsiooni ja ravimireklaami nõudeid.