Riigikogu võttis täna valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõuna vastu Eesti riigi 2024. aasta eelarve.
VIDEO JA FOTOD ⟩ Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve (4)
Reedesel istungil jätkus eelnõu arutelu läbirääkimistega, mis algasid kolmapäevasel ja jätkusid ka neljapäevasel istungil. Reedel jõudsid saadikud eelnõu lõpphääletuseni.
Lõpphääletusel toetas riigieelarve vastuvõtmist 58 ja vastu oli 31 riigikogu liiget.
2024. aasta riigieelarve tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.
Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu järgi 2,9 protsenti SKTst.
Tuleva aasta riigieelarves on rõhk Eesti sõjalisel ja laiapindsel riigikaitsel, majanduskasvul koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridusel, küberturbe võimekuse tõstmisel ning Ukraina toetamisel.
Eesti kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKTst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarves kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKTst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.
Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Ratas palus keset istungit vanematekogu koosolekut
Riigikogu II aseesimees Jüri Ratas (KE) palus riigikogu esimehel käimasoleva istungi ajal kokku kutsuda juhatuse istung ja vanematekogu koosolek, et arutada 2024. aasta riigieelarveseaduse eelnõu edasist menetlemist olukorras, kus president on jätnud välja kuulutamata riigikogus vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (297 SE), millega taheti tõhustada maksumenetlust ja muudeti dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid. Seadus võeti vastu riigikogus valitsuse usaldusküsimusega seotuna.
Riigikogu tänane täiendav istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude esimeste ja teiste lugemistega.