/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/07/15768369t1h9d24.jpg)
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma teatas neljapäeval Tallinna toomkirikus oma advendikõnes petitsiooni algatamisest usundiõpetuse kohustuslikuks õppeaineks muutmisel.
Peapiiskop Urmas Viilma algatas usundiõpetuse kohustuslikuks muutmiseks petitsiooni (62)
Viilma tõi esile jõuluootuse sügavama tähenduse, rõhutades, et rahu ja rõõmu saab üksnes siis, kui kõik inimesed on valmis tegutsema lepituse ja rahu nimel. Viilma kõneles ka maailmas toimuvast, viidates Ukraina ja Püha maa konfliktidele ning rõhutas sõdade laastavat mõju loodusele ja inimhingedele.
Lisaks rõhutas peapiiskop Eesti kristliku hariduse olulisust ning teatas petitsiooni algatamisest mittekonfessionaalse usundiõpetuse lülitamiseks koolide kohustuslike ainevalikute hulka. Sajandi eest, 1923. aastal, toimunud rahvahääletus tõi mõni aasta varem kooliprogrammist välja heidetud usuõpetuse kohustusliku ainena Eesti koolidesse tagasi. Tänagi on peapiiskopi sõnul olukorras, kus inimeste loomupärane religioossus ei ole kuhugi kadunud, vastutustundetu jätta iga uus põlvkond riikliku hariduspoliitika tulemusena teadlikult ilma usualastest teadmistest ja vastavast haridusest.
Eesti poliitikas toimuva üle arutledes väljendas peapiiskop muret selle üle, et rahva juhtideks valitud käituvad oma ametis puhuti masinlikult, mille tehisliku viisakuse ja algoritmide varjust ei ole võimalik tunda inimlikku soojust, siirust ega mõistmist. «See, et Peltsebuliga ei saa Peltsebuli välja ajada, seisab kirjas juba Piiblis. Obstruktsiooniga ei ole obstruktsiooni võimalik võita. Vastastikune obstruktsioon demokraatia esiteostajate poolt tähendab lõpuks demokraatia suitsiidi,» rääkis peapiiskop.
Kutsudes üles ligimese aitamisele nii rahus kui rahutuses, andis peapiiskop ülevaate EELK tegevusest ja statistikast. Aastas osaleb EELKs toimuvatel erinevatel sündmustel keskmiselt 685 000 – 700 000 inimest. Iga päev on nii töösuhte kui vabatahtliku tööga Eesti luteri kirikuga seotud kokku 5300 inimest.
«See näitaja on võrreldav ametlikult Eesti suurimaks tööandjaks peetud Tartu Ülikooliga, kus töötas eelmisel aastal 5154 inimest,» tõdes peapiiskop. Kui lähtuda statistikaameti andmetest, pidid Eestis 2022. aastal toimunud 3288 kontserdist ligi pooled toimuma luteri kirikutes. «Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Kontsert on kontserdiagentuuridena võrreldava suuruse ja tegevusulatusega üksused,» märkis Viilma.
Iga-aastane advendimõtisklus koos peapiiskopi sõnumiga laiemale avalikkusele on traditsioon, mida alustas eelmine peapiiskop Andres Põder.