Teaduste akadeemia sai juurde kolm akadeemikut ja ühe välisliikme

Folklorist Mare Kõiva sai akadeemikuks. Foto: Sille Annuk

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti biomeditsiini akadeemikuks Pärt Peterson, etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks Mare Kõiva ja tehnikateaduste akadeemikuks Maarja Grossberg-Kuusk ning akadeemia välisliikmeks valiti Markku Kulmala.

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni teadustöö peamine eesmärk on mõista, kuidas immuunsüsteem tagab tolerantsuse enda organismi vastu, samas suutes võidelda haigustekitavate patogeenidega. Viimastel aastatel on tema juhitud töörühm uurinud vananemisega seotud muutusi immuunsüsteemis ning alates 2020. aastast avaldanud mitmeid teadustöid SARS-CoV-2 ja Covid-19 teemadel.

Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteaduri ja folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva on pikka aega tegelenud eesti rahvausundi, mütoloogia ja nüüdisfolkloori uurimisega. Ta on analüüsinud ja tutvustanud muuhulgas näiteks eesti rahvausundit, nõidussõnu, rahvaarstide fenomeni, rahvaastronoomiat, internetipärimust ja eestlaste etnilisi stereotüüpe. Lisaks on tema uurimisfookuses väljarändajate pärimuse ajaloolis-kultuurilised erijooned, folkloori multimeedialisus tänapäeval, mitmed usundilise traditsiooni ilmingud ning pühakohtadega seotud uskumused ja praktikad.

Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnateaduste instituudi direktor, täisprofessor tenuuris Maarja Grossberg-Kuusk on oma teadustöös keskendunud uute keskkonnasõbralike materjalide ja tehnoloogiate arendamisele päikeseenergeetika rakendusteks. Tema juhitud uurimisgrupp on välja arendanud maailmas ainulaadse päikeseelemendi tehnoloogia, mis võimaldab uusi rakendusi ehitis- ja tooteintegreeritud päikesepaneelide vallas.

Soome Teaduste Akadeemia liige ja Helsingi Ülikooli professor Markku Kulmala on ökosüsteemide meteoroloogia teadussuuna rajaja ning aerosoolifüüsika ja keemia üks rahvusvahelisi liidreid. Ta on rajanud ökosüsteemi ja atmosfääri vastasmõju jälgimiseks rahvusvahelise SMEAR uurimisjaamade võrgustiku, mis võimaldab teha atmosfääri ja maalähedase keskkonna monitooringut ja kvantitatiivseid uuringuid Soomest Hiinani. Markku Kulmalal on Eestiga pikaajaline ja väga tihe teaduslik koostöö keskkonnateaduste vallas.

Uute akadeemikute valimised kuulutati välja tänavu juunis. Konkursi tähtajaks, 2. oktoobriks laekus akadeemiasse 14 nõuetele vastavat avaldust 12 kandidaadile.

Nii akadeemikuks kui ka akadeemia välisliikmeks saamiseks on tarvis saada 2/3 istungil osalevate akadeemikute häältest.

Koos täna valitud akadeemikutega on Eesti Teaduste Akadeemias kokku 76 liiget ja 19 välisliiget.