/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2023/12/04/15762196t1h697c.jpg)
Viimase kümne aastaga on Tallinn märgatavalt kosmopolitiseerunud, aastaks 2050 peaks pealinna lisanduma 100 000 uut elanikku, kellest suurem osa rändab siia mujalt maailmast.
Aastaks 2050 lisandub Tallinna 100 000 uut elanikku
Paljuski tänu välisrändele on Tallinna rahvaarv sel sajandil koguni 38 000 inimese võrra kasvanud, kirjut as Pealinn.Suurem osa mujalt maailmast saabunutest on asunud elama Kesklinna, mis on seetõttu linnaosadest kõige kiiremini uusi elanikke kogunud. Viimaste andmete kohaselt elab Kesklinnas 65 372 inimest. 2050. aastaks prognoositakse selleks arvuks aga 109 739.
«Näeme, et kes mujalt saabuvad, nende elukohad ei paikne päris samamoodi kui neil inimestel, kes Tallinnas juba elavad, seetõttu välisränne mõjutab erinevalt eri linnaosade rahvastiku muutust,» ütles teadlane Tiit Tammaru.
Ka Haaberstis ja Pirital on rahvaarv kasvanud. Seal on see aga toimunud eeskätt Tallinna muude linnaosade arvelt. Kõige populaarsem on teiste linnaelanike seas Haabersti, kuhu on mujalt Tallinnast elama kolinud üle 2700 inimese. Ligi 180 uut elanikku on saabunud Haaberstisse ka teistest Eesti paikadest ja pea 1000 inimest muudest riikidest.
«Ränne on linnas palju mõjutatud ka sellest, kuhu tekivad uued elamuasulad. Kuhu ehitatakse uusi maju, sinna noored pered lähevad elama ja see muudab palju tuleviku rahvastikustruktuuri,» selgitas sotsioloog Mare Ainsaar.
«Jõukamate, ostujõulisemate inimeste arv on kasvanud ja see on käinud sama sammu uuselamuehitusega siiamaani. Selgelt eristub teistest Haabersti linnaosa. Mis oli üllatav, Põhja-Tallinna piirkond on muutunud meie oma inimestele järjest kättesaamatumaks ehk linnasisest rännet ja mujalt Eestist tulnud inimesi nii palju sinna ei asu,» ütles Tammaru. Põhja-Tallinna rahvastik on samuti kasvanud eeskätt tänu välismaalastele, keda on sinna lisandunud pea 2600. Teistest Eesti paikadest on Põhja-Tallinna tulnud veidi üle 400 inimese. Lasnamäelt näiteks on aga mujale Tallinna lahkunud üle 600, Mustamäelt üle 900 inimese.
«Mustamäele jätab tugeva jälje Tallinna tehnikaülikool ja selle paiknemine, sinna saabub välismaalt nooremaid inimesi, tudengeid ja nende päritolumaade geograafia on lai,” ütles Tammaru. Teiselt poolt on Mustamäele teistest riikidest sisserännanute kõrval saabunud ka pea 800 inimest muudest Eesti paikadest.
On aga üks linnaosa, mille rahvastiku areng on olnud kõige eripärasem. 19. sajandi lõpupoole sai Nõmmest tallinlaste suvituskoht. 1872. aastal valmis Balti raudtee äärde n-ö peatus seitsmendal verstal, mis soodustas Nõmme arengut ja kasvu. Nüüd on aga lood teisiti. Tegemist on ainsa Tallinna linnaosaga, kust on inimesi lisandumise asemel hoopis vähemaks jäänud, jättes linnaosa ilma üle 770 elanikust.
«Nõmme tulevik on see, et ta on suhteliselt valmis, palju arendusi ette ei ole näha, rahvastik ei ole kõige noorem ja sellepärast ei ole sinna rahvakasvu survet ette näha, pigem väheneb,» ütles Ainsaar.