Venemaale kaasa võetud eurod tõid kaasa mehe süüdimõistmise sanktsioonide rikkumises

Venemaale kaasa võetud eurod tõid mehele süüdimõistmise rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises. Foto: Arvo Meeks

Viru maakohus mõistis esmaspäeval rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise katses süüdi mehe, kes üritas mullu suvel viia üle piiri Venemaale sularahas 2560 eurot.

Kohus mõistis Lev Pylkinile rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise katse eest rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses ehk 1785 eurot. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis tuleb rahalist karistust vähendada kolmandiku võrra ning mees peab karistuseks maksma 1190 eurot.

Kohus mõistis Pylkinilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1087,50 eurot ning õigusabi kulu 205,20 eurot, teatas Viru maakohtu pressiesindaja.

Konfiskeeritud sularaha 2560 eurot, mis on hoiustatud kaitsepolitseiameti deposiitkontol, tuleb kohtuotsuse jõustumisel Pylkinile tagastada.

Süüdistuse kohaselt pani Pylkin toime rahvusvahelise sanktsiooni täitmata jätmise, kui püüdis mullu 13. juunil minna Narva piiripunktist Venemaale, kaasas 2560 eurot sularaha. Kohus tuvastas, et Pylkin oli teadlik, et eurodes nomineeritud pangatähtede eksport Eestist Venemaale on Euroopa Liidu Nõukogu määruse alusel keelatud.

Euroopa Liidu Nõukogu kehtestas mullu 1. märtsil seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale sanktsioonid, mis keelavad euro rahatähtede ekspordi Venemaale. Määruse järgi on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks.

Kohus kvalifitseeris toimunu katse staadiumisse jäänud teona. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et Pylkin ei pöördunud tolliametnike poole, et teatada sularahast, vaid tema poole pöördusid tolliametnikud ise ja küsisid, mis raha tal kaasas on.

Alles seejärel teatas Pylkin, et tal on sularaha üle 2000 euro. Kui kontrollija poleks Pylkinile küsimust sularaha kohta esitanud, siis ei oleks Pylkin sularahast ka ametnikke teavitanud. Pylkin tegi seega kõik endast sõltuva, et sularaha eksport Venemaale oleks võimalik, kuid tegu jäi lõpule viimata tolliametnike sekkumise tõttu.

Täiendavalt sularaha konfiskeerimist ei pea kohus proportsionaalseks, seetõttu tuleb 2560 eurot Pylkinile kohtuotsuse jõustumisel tagastada.

Prokuratuur eelistanuks raha konfiskeerimist

Riigiprokurör Alan Rüütli sõnul andis Eesti tänase kohtuotsusega ning tolli ja kaitsepolitseinike tegevusega selge signaali, et riik järgib seatud sanktsioonide täitmist ning nende rikkumisele järgneb karistus.

«Kuigi prokuratuur eelistab taolise kaasuse puhul ka sanktsioonirikkumise objektiks olnud vara konfiskeerimist, mõistab õigust ja otsustab karistuse kohus. Kuivõrd tänase kohtuotsuse kuulutamise järel ei tea me kohtu põhjendusi karistuse kujunemisel ning lühimenetluse tõttu ei saa prokuratuur ka karistust vaidlustada,» ütles Rüütel.