/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/12/04/15761988t1ha7d2.jpg)
Riigikohus rõhutas esmaspäeval tehtud otsuses, et maaomanikke tuleb teavitada, kui nende kinnistul leitakse ja kantakse registrisse kaitsealuse liigi elupaik.
Riik peab maaomanikke kaitsealuse liigi elupaiga leiust teavitama
2019. aastal märkis keskkonnaamet keskkonnaregistrisse kanakulli elupaiga, kuid ei teavitanud sellest kinnistuomanikku, kelle maalt elupaik leiti. 2020. aastal esitas maaomanik keskkonnaametile metsateatised, millega soovis teha oma kinnistul osalist lageraiet.
Keskkonnaamet jättis metsateatised registreerimata, sest kanakull, kelle elupaik kinnistul oli tuvastatud, on liigina ohualdis ning lageraiet tema elupaigas teha ei saa.
Kaebaja vaidlustas metsateatiste registreerimata jätmise. Keskkonnaamet vaiet ei rahuldanud ja kinnistuomanik pöördus kohtusse. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et keskkonnaamet tegi menetlusvea, kui jättis kaebaja ära kuulamata.
Päev enne metsateatiste registreerimisest keeldumist teavitas keskkonnameti esindaja telefonikõnes kaebajat, et tema kinnistul on kanakulli elupaik ja seetõttu jäävad metsateatised registreerimata. Riigikohtu hinnangul ei jäänud kaebajale aga piisavalt aega läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks. Samuti oli kaebajale uudiseks, et tema kinnistul on kanakulli elupaik.
Riigikohus sedastas, et maaomanike teavitamine on oluline. Ühe lahendusena pakkus kolleegium välja automatiseeritud teavitussüsteemi, mis saadaks omanikule näiteks e-kirja, kui tema maal leitakse kaitsealuse liigi elupaik.
Menetlusvigadest hoolimata nõustus riigikohus lõppastmes eelnevate kohtuastmetega, et metsateatiste registreerimata jätmine oli õiguspärane. Riigikohtu hinnangul poleks kaebaja ärakuulamine otsust muutnud.