:format(webp)/nginx/o/2023/12/01/15756285t1h1b65.jpg)
Lisaks inimliku väljanägemise kujunemisele evolutsiooni käigus, tuleb uurida ka, kuidas võis töötada meie eellaste mõistus. Loomadega võrreldes jätavad inimesed endast maha teistsuguseid jälgi: nad kasutavad tööriistu ja tuld, tegutsevad plaanipäraselt. Jälgede järgi saame tuletada, mis toimus inimese eellase peas. Inimkonna ajalugu on meie peas tekkinud plaanide ja nende elluviimiste lugu.
Kui Tallinna Ülikooli teadlane Aaro Toomela rääkis manuportidest, kivikestest, millel olid kaks täppi kui silmad peas, mida inimeste eellased juba üle kahe miljoni aasta tagasi korjasid ja endaga kaasa võtsid, siis akadeemik Jüri Allik lisab sellele jahitud loomade koljude rittaseadmise mingu tunnuse alusel.
Sellised kollektsioonid on akadeemiku sõnul kindlasti midagi inimlikku, loomade tegevusest täiesti erinevat. Neil oli seega plaan, mille järgi midagi tehti. Allik toob välja, et üks esimesi asju, mida inimene tegi, oli kalender – on leitud selliste kriipsudega mammutivõhnasid ja muid esemeid, mis ei jäta kahtlust päevade või esemete loendamisest. Ka surnud kaaslase matmine, matusekombed ja mälestamine on puhtinimlikud tegevused.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)