Sirgala harjutusvälja laiendatakse ainult riigimaade arvelt

Estcoy jalaväeüksuse linnalahingu õppus Sirgala karjääris. Foto on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) allkirjastas Sirgala harjutusvälja arendusprogrammi ja saatis kooskõlastusringile arendusprogrammist lähtuva Vabariigi Valitsuse korralduse Sirgala harjutusala laiendamiseks. Sirgala harjutusvälja laiendus tehakse vaid riigimaade arvelt.

«Ei ole uudis, et oleme kiirkorras arendanud oma sõjalist võimekust ja mõistetavalt toob see kaasa vajaduse laiendada harjutusvõimalusi. Kirde-Eestis on meil olemasoleva Sirgala harjutusala ümber piisavalt riigimaid, et harjutusala vajalikus mahus laiendada. Samas muidugi täname kohalikke omavalitsusi ja elanikke hea koostöö ning mõistmise eest,» ütles Pevkur.

Harjutusväli laieneb tänaselt 2790 hektarilt 7772 hektarile. Riigi kaitseinvesteeringute keskuse harjutusväljade projektijuhi Elari Kalmaru sõnul ei tule Sirgala laiendamine ootamatult. «Harjutusvälja laiendus on kajastunud juba valdade üldplaneeringutes alates 2005. aastast. Plaan on olnud võtta harjutusväljana kasutusse endist korrastatud põlevkivikarjääri ala järk-järgult,» selgitas Kalmaru.

«Sirgala harjutusväljal ei ole täna võimalik vajalikus mahus sõjalist väljaõpet korraldada. Praegu saab harjutusväljal korraldada rühmasuuruse üksuse lahinglaskmisi, laskmisi tankitõrjerelvadest, miinipildujatest ja raskekuulipildujatest ning teha soomukite õppesõitu, kuid Eesti sõjalise võimekust suurendavate mehhaniseeritud üksustega lahingut jäljendavaid manöövreid ei ole võimalik teha. Samuti ei ole tänasel harjutusväljal võimalik teha liikumiselt laskmisi mehhaniseeritud üksustega ,» ütles Elari Kalmaru.

Sirgala harjutusväli paikneb Narva-Jõesuu linnas, mis hakkab pärast laiendamist saama senisest kolm korda suuremat häiringutoetust. Laiendus ulatub lisaks Narva-Jõesuu linnale ka Toila ja Alutaguse valda, mis hakkavad saama häiringutasu esimest korda. Häiringutasu tarbeks on vaja Sirgala laiendus fikseerida Vabariigi Valitsuse otsusega.

Valitsus otsustas oktoobris laiendada ka Nursipalu harjutusvälja julgeoleku kaalutlustel kiirendatud korras, et tugevdada Eesti kaitsevõimet ning luua sobivad väljaõppetingimused Kagu-Eestis paiknevatele Eesti ja liitlasüksustele.

Kaitseminister märkis, et riigikaitselise erandi kasutamine ei tähenda, et mõjud keskkonnale tähelepanuta jääksid ja juba tehtud hindamised näitavad, et piiratud mahus tegutsedes on negatiivne mõju keskkonnale välistatud.

«Otsusega kinnitati harjutusvälja uued piirid. Oluline on mõista, et otsuse järel saab ellu viia vaid tegevusi, mille mõjud keskkonnale on välistatud. See tähendab väga piiratud mahus tegevusi nagu näiteks kavandatud raadamisaladel metsa maha võtmist ja seal väikesekaliibrilistest relvadest laskmist septembrist jaanuari lõpuni. Teiste tegevuste lubamiseks tuleb teha mõjude hindamine ja kavandada leevendavad meetmed. Alles siis saab valitsus anda loa nende tegevuste elluviimiseks. Suurekaliibriliste relvadega laskmist tänase valitsuse otsusega lubatud ei ole,» selgitas kaitseminister oktoobris.