Riik nõuab teistelt teenustelt ligi 15 miljoni euro äravõtmist ja hooldekodutasudeks kulutamist, näitavad kõigi Eesti kohalike omavalitsuste käest saadud andmed. Lisaks paljastasid omavalitsuste sotsiaaltöötajad reformi jõhkrad kõrvalmõjud.
Hooldereformiks pooleks aastaks 40 miljonit ja terveks järgnevaks aastaks 58 miljonit andes ning seda hüüdlausega «Hooldekodukoht pensioni eest!» reklaamides pidi valitsus teadma, et nöörib omavalitsustel kõri kinni. Valikud on jõhkrad: hakata inimesi hooldekodudest välja viskama, panna kinni kool, kultuurimaja...
Rahastamisel väitis riik, et arvestab omavalitsuste senise 20-protsendilise omapanusega. Kus aga hooldekoduelanike arv just reformi tõttu mitmekordistus, tähendab see vallaeelarvest röögatuid lisasummasid. Lisaks tuleb maksta riigi antud tulumaksulisast nüüd ka matusetoetused ja asendushooldus.
«Kui eelarvemaht suureneb, siis omavalitsused suurendavad vajadusel ka oma panust,» tsiteeris Järva valla sotsiaaltöö peaspetsialist Gerli Soondra sotsiaalministeeriumi. Kui tänavu suvel pidi väike vald võtma enda kaela 36 protsenti hooldeteenuste kuludest, siis tuleval aastal koorib riik valda juba üle 42-protsendilise kulude osakaaluga, rahas ligi 400 000 euroga.