Kojutuleku toetamise kord võib muutuda

Eestisse tagasi tulijad saavad praegu toetust vaid siis, kui onelanud võõrsil vähemalt kümme aastat. Foto: Caro / Scanpix

Migratsioonifondi juhi Ede Teinbasi sõnul on kõne all olnud idee hakata maksma tagasipöördumistoetust ka neile inimestele, kes on vähem kui kümme aasta Eestist ära olnud.

Praegu makstakse tagasipöördujate toetust eestlastele, kes on elanud võõrsil vähemalt kümme aasta, kuid rahvuskaaslaste uue programmi kohaselt võib see aeg lüheneda.

«Meie ei oska praegu prognoosida, mis juhtub majandussurutise tingimustes,» rääkis Teinbas Postimees.ee'le.

Tema sõnul on Lääne-Euroopa kolleegid rääkinud, et poolakad lahkuvad tuhandete kaupa Inglis- ja Iirimaalt, kuna seal ei ole tööd, ja eelistavad olla rasketel aegadel kodumaal.

«Me ei tea, mida hakkavad tegema eestlased, kas eelistavad olla seal või tulla Eestisse. Vaadates selle aasta algust, siis tagasipöördujate arvu langust ma küll ei prognoosiks,» rääkis ta.

Fondi juhi sõnul on nad rääkinud nii rahvastikuministribürooga kui ka siseministeeriumiga, et hakata tagasipöördumistoetust maksma ka neile, kes on elanud võõrsil viis või seitse aastat.

«Praktika on näidanud, et mõnele inimesele, kes on olnud viis aastat ära, on seda toetust enam vaja, kui sellele, kes on olnud ära kümme aastat,» selgitas Teinbas. Millal korda muudetakse, ei ole veel teada.

Samuti sooviks migratsioonifond, et üks inimene hakkaks tegelema kodumaale tagasipöördujate nõustamisega, aitaks neil suhelda riigiasutuste, kohalike omavalitsustega.

«Palju on selliseid administratiivseid takistusi või muresid, kas või isiklike asjad tarnsportimine tollis või autojuhiloa ümbervormistamine,» tõi ta näiteid probleemidest, millega kodumaale kolijad kokkupõrkavad ja lisas, et seda süsteemi tuleks veidi sõbralikumaks teha.

Fond soovib järgmistel aastatel saada rohkem raha tagasipöördujatele toetuse maksmiseks. Kui selleks aastaks on selleks raha ette nähtud kaks miljonit, siis järgmisel võiks see summa fondi hinnangul olla viis ja ülejärgmisel aastal juba kuus miljonit.

«Nii palju oleks vaja raha, et kõik taotluse esitajad saaksid normaalses summas toetust,» sõnas Teinbas, kelle sõnul on alates 2005. aastast tagasipöördumistoetuse taotlejate arv kasvanud kümme korda.

«Kui 2005. aastal saime maksta 25 000 krooni, siis eelmisel aastal jäi see summa alla 8000,» tõi ta näite toetuse kahanemisest.

Samas pole ka fondi juht kindel, kas nende soovid ja plaanid lähiajal teoks saavad.
«Kui kõikjal riigis on raske, siis ega rahvuskaaslaste programmile eraldatud summasid ka ei suurendata. /.../ Ja meil on hästi läinud, kui neid ei kärbita,» nentis ta.

Kas riigieelarve kärpekäärid ka tagasipöördujate rahast jupi maha lõikavad, ei ole täna veel teada.

Teinbasi sõnul on valitsusliit koalitsioonilepingus sätestanud efektiivse eestlaste tagasi kutsumise programmi rakendamise.

«Ma usun, et need soovid ja plaanid olid paljud ambitsioonikamad, aga meie tänases olukorras seda peetakse oluliseks, aga rahalist tuge sinna juurde panna väga palju pole võimalik,» tõdes ta.