Kersti Kaljulaid: ka majanduslik vägivald käib lähisuhtevägivalla alla

Kersti Kaljulaid. Foto: Mihkel Maripuu

Ekspresident Kersti Kaljulaid kirjutab sotsiaalmeedias, et lähisuhtevägivallaks klassifitseeruvad lisaks füüsilisele ja seksuaalsele vägivallale ka majanduslik ja vaimne vägivald.

«Lähisuhtevägivald on salakaval. Tema ära tundmiseks ei pea alati olema ekspert, aga see ei pruugi sugugi olla lihtne,» kirjutab Kaljulaid sotsiaalmeedias. «Lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald inimeste vahel, kes on parasjagu või olnud kunagi lähedases suhtes. Kui füüsiline vägivald on kergemini märgatav, jäävad teised vägivallavormid tihtipeale varju.»

Kaljulaid täpsustab postitusele lisatud slaidides, et majandusliku vägivalla korral kontrollib vägivallatseja ohvri raha ja materiaalsete vahendite kasutamist eesmärgiga raskendada ohvri iseseisvat majanduslikku toimetulekut ning muuta ohver endast sõltuvaks.

Majandusliku vägivalla tunneb ära selle järgi, et partner jäetakse majanduslikest otsustest kõrvale, vägivallatseja hoiab ohvri raha ja pangakaarte enda valduses või jätab maksmata elatise. Samuti käib majandusliku vägivalla alla see, kui vägivallatseja keelab ohvril õppida või tööle minna, sunnib teda laenu võtma või lõhub ta asju.

«Oskus lähisuhtevägivalla ilminguid ära tunda loob paremad eeldused lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja selle varajaseks sekkumiseks,» kirjutab Kaljulaid ja lisab, et erinevaid lähisuhtevägivalla ilminguid on rikkalikult kirjeldanud oma veebilehel IdaVirumaa Naiste Tugikeskus.

«Paraku on nii, et vägivalla all kannatav inimene tunneb end sageli juhtunus süüdi. Seepärast on toimunust ka raske rääkida,» kirjutab Kaljulaid ja lisab, et see ei peaks nii olema, sest vägivalla talumine ei ole lahendus.

ÜRO on nimetanud 25. novembri rahvusvaheliseks naiste vastu suunatud vägivalla lõpetamise päevaks. Päeva eesmärk on teadvustada naiste vastu suunatud vägivalda, millel on mitmeid vorme – füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja majanduslik. Naistevastane vägivald on ebavõrdsete võimusuhete ilming ning selle negatiivne mõju ei avaldu mitte üksnes naistele, vaid ka perekondadele ja kogukonnale – tervele ühiskonnale.

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) tuletab meelde, et naiste vastu suunatud vägivald on ühtlasi ka inimõigustevastane vägivald. Naistevastane vägivald on jätkuva soolise ebavõrduse ja diskrimineerimise tagajärg ning pole oluline, kas see tugineb seadusele või lihtsalt igapäevapraktikale. Naiste vastu suunatud vägivald põhjustab vaesust, takistab HIV-i ja AIDS-iennetust ja ravi ning pärsib rahu ja turvalisust. Naistevastane vägivald ei ole paratamatu ning vägivalla vältimine on mitte ainult võimalik, vaid ka ilmtingimata vajalik.

Naistevastane vägivald on jätkuvalt ülemaailmne pandeemia. European Agency for Fundamental Rights avaldas 2014. aastal uuringu, mille järgi koges 20 protsenti Eesti naistest viimase 12 kuu jooksul partneri füüsilist või seksuaalset vägivalda, 50 protsenti koges aga vaimset vägivalda.