Eesti seni suurimal kriisiõppusel CREVEX 2023 osales ligi 2500 inimest

CREVEX 2023 Foto: Päästeamet

Septembri lõpus toimus Harjumaal suurõppus CREVEX 2023, mille raames toimus Muuga sadamas simuleeritud kütuserongide kokkupõrge ja sellele järgnenud ulatuslik tulekahju, mis omakorda põhjustas tsisternide plahvatusi. Niisuguses mastaabis õppust polnud Eestis läbi viidud – kaasatud oli ligi 2500 inimest, kellest 845 olid vabatahtlikud evakueeritavad.

«Esimene õppetund oli selline, mida tegelikult teadsime – kui ei ole kommunikatsiooni, siis ei ole ka evakuatsiooni,» ütleb 31 tundi kestnud õppuse juht Marti Magnus. Tema sõnul oli see paraja pikkusega õppus, kus rutiini tekkeks jäi aega väheks, aga korraliku adrenaliinilaksu said kõik osalejad kätte. Suurima kogemuse sai korraldusmeeskond, kes tegeles õppuse korraldamisega terve aasta vältel ja sai lõpuks omal nahal proovida, kuidas paberil kirjas olev praktikas toimib.

Õppus sidus omavahel mitme halva asjaolu kokkulangevuse alates kütuserongide kokkupõrkest, kütuselekkest, tulekahju ja ohuala evakuatsioonist kuni kütusetsisternide plahvatuse, väetise plahvatuse ohu ning mürgisest suitsupilvest tuleneva ulatusliku evakuatsioonini. Magnuse sõnul oli üks eesmärk testida, kui keeruline on evakueerida sadu inimesi ning kas ametkondade koostöö peab pingele vastu.

«Suur väljakutse oli just nende osaliste arv, kes tuli tuua kokku ühte ajaaknasse koos harjutama. See on nagu orkestri esinemine, mille õnnestumine oleneb tehtud proovidest,» ütleb Magnus. Õppusel osalenud asutuste arv küündis 30-ni, sealhulgas lisaks häirekeskusele, päästeametile ning politsei- ja piirivalveametile kohalikud omavalitsused, Tallinna Sadam, kaitsevägi, Kaitseliit, siseakadeemia, SMIT, enamik ministeeriumeid, Tallinna kiirabi ja kiirabibrigaadid üle Eesti, Põhja-Tallinna regionaalhaigla, terviseamet, Levira, ERR. Märtsis alanud kriisireguleerimise õppuste seeria keskne koordineerija oli riigikantselei. Kokku toimus CREVEX 23 egiidi all 13 lauaõppust, 12 staabiõppust, 10 väliõppust ning päästeameti põhiõppuse toetuseks korraldatud kriisikommunikatsiooni õppus.

Suurõppuse juht lisab, et eriti hea meel oli tal selle üle, et kaasa lõid sotsiaalministeeriumi asutused, sest 300 hukkunu ja 400 raskelt kannatanuga õppust oleks sellises mastaabis olnud lühinägelik kiirabide ja haiglateta harjutada. Ta kiidab ka õppusega kaasa tulnud kohalikke omavalitsusi ning Muuga sadamat ja piirkonnas paikneva 14 ettevõtte ligi 200 inimest, kes õppuse esimeses faasis reaalselt evakueerusid.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo juht Erkki Tori nendib, et riigikantselei vaatest oli oluline näha, kuidas riik, omavalitsused, elanikud on võimelised sellises olukorras toime tulema. Tema sõnul oli õppuse stsenaarium meelega ülepaisutatud ja päriselus on sellise ohu realiseerumine äärmiselt ebatõenäoline. «Kokkuvõttes võib õppuse tulemustega rahule jääda. Tulid välja küll ka mõned parandamist vajavad kitsaskohad, kuid tervikuna on meie valmisolek sellise kriisiga toime tulla siiski väga hea.»

Kriisi aitab lahendada selge ja ladus kommunikatsioon

Suurõppus läks ka Magnuse hinnangul planeeritult. Ohualaks määrati tsentrist kuni kolm kilomeetrit, seejärel oli kilomeetrine keeluala ning kuni kümne kilomeetri kaugusele ulatuv hoiatusala. Õppust juhiti sisekaitseakadeemias asuvast õppuse kontrollkeskusest, lisaks kogu õppuse juhtimisele korraldati sealt kommunikatsioonimängu ning virtuaalsimulatsioonikeskusest simuleeriti Muuga sadamas toimuvat. Üle riigi koondati Tallinnasse 30 kiirabibrigaadi ja evakueeritud viidi Lasnamäe kogunemisalast Sõle, Saue ja Loo spordihoonetesse ehk evakuatsioonikohtadesse. Kava järgi juhtus aga Lool kanalisatsiooniavarii ning inimesed evakueeriti sealt edasi Sauele. Esmakordselt kasutati õppusel EE-ALARM-i – sõnum saadeti 71 000 isikule, kes viibisid mõjupiirkonnas või sattusid sealt läbi sõitma. Samuti toimus ERR-i ja Levira abil õppusega otse-eetrisse minek ehk esimest korda Eesti ajaloos testiti kiiret ohuteavitust.

Magnus lisab, et selliste suurte õppuste korraldamine tavaolukorras ei ole väga tavaline, teised riigid teevad neid harilikult harjutusväljakutel. «Oleme väga tänulikud rollimängijateks tulnud vabatahtlikele, kellel oli küll kindlasti nende pikkade tundide jooksul palju niisama passimist, ent see ongi reaalne olukord. Abis olid ka nii professionaalsed kui ka vabatahtlikud ajakirjanikud ning poliitikud kõigist riigikogu fraktsioonidest, kes muu hulgas korraldasid meediamängu, kus erinevate ametkondade esindajad pidid rinda pistma simuleeritud libauudiste, päringute ja muu ootamatuga, mis kriiside puhul võib esile kerkida.»

Ta lisab, et kriisiplaane katsetati reaalilähedastes tingimustes ja leiti ka õpikohti. «Tegime järeldused, et peame kohalikke omavalitsusi rohkem kaasama, inimeste rolle paremini jaotama ning võimendama infovahetust. Koormus oli ülisuur, aga kui ei treeni, siis ei saa ka reaalses olukorras hakkama. Üks asi on kriisiplaane paberile joonistada, aga treeningkavast pole kasu, kui füüsiliselt harjutusi ei tee.»

Ajaloolisel sündmusel osalesid esmakordselt kiirabibrigaadid Kuressaarest Valgani

«Üks klassikalisi mõtteteri, mida kriisireguleerimise õppes kasutatakse, pärineb kindral Dwight D. Eisenhowerilt, kes väitis, et plaan ei ole oluline, planeerimine on tähtis,» ütleb Tallinna kiirabi peaarst, dr Raul Adlas. «Just see on põhimõtteks ka kiirabis õppustel osalemisel – mitte konkreetne õppus või harjutus ei ole ainutähtis, vaid kogu protsess õppuse teema valikul, õppuse planeerimisel, stsenaariumi koostamisel, sündmuskoha ettevalmistamisel ja hindamisel. Just sellise planeerimise ja läbiviimise käigus õpivad kriiside lahendamist selleks seatud isikud. Õppus ise annab vastused seatud küsimustele ja õige korralduse juures tagab ühe või teise tegevuse ladusama toimimise või mingite parameetrite muutmise. Aga kogu protsess tagab valmisoleku kriiside lahendamiseks tervikuna.»

Tema sõnul oli kiirabi vaates CREVEX 2023 ajalooline, sest sündmuskohale reageeris reaalselt kogu riigi kiirabi reserv. «Niipalju, kui kiirabi tegevust korraldavad õigusaktid ette näevad, said kiirabibrigaadid häirekeskusest reaalse väljasõidukorralduse õppuse alasse Tallinnas ja kõik, alates Kuressaarest ja lõpetades Valgaga, jõudsid kohale,» nendib Adlas. «Teine uudne teema oli riigi tasemel tervishoiule rahvusvahelise abi kontaktide reaalne testimine ja abitaotluse ettevalmistus. Need kaks asja olid siiani vaid lauaõppustel tehtud. Selles mõttes said meie eesmärgid täidetud.»

CREVEX 2023 õppuselt võtab Adlas enda sõnul koju kaasa teadmise, et meil on professionaalne võimekus läbi viia mastaapseid totaalõppusi korralduse mõttes. «Õppetunniks järgmise õppuse korraldajale tervishoiu vaates oleks seada õppuse fookus natuke täpsemaks. Meie ressurss ja jõud on väiksemad kui siseministeeriumi haldusala ametitel ja kõigil osaõppustel osalemine ei ole ehk alati õpetlik. Aga rõõm õnnestunud õppusest on kindlasti!»

Koostööpartneriks oli ka ERR, kellega tehti suve jooksul korduvaid infovahetuse ja otse eetrisse mineku läbimänge. «Saime lähtuvalt päästeameti kriisiteavituse plaanidest täiendada oma tehnilist valmisolekut,» ütleb ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetaja Anvar Samost. Ta kiidab, et koostöö osapoolte vahel oli hea, ERR sai oma kehtivaid rutiine mitu korda testida ja tõdeda, et kõik töötab.

Elanikkonnakaitse ja kriisideks valmistumine on eriti teravalt esile tõusnud just seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, kuid valmis tuleb olla ka teisteks inimtekkelisteks või looduslikeks kriisiolukordadeks. Riigikantselei avaldas tänavu esimest korda oma kodulehel üleriigilise riskianalüüsi, et aidata kõigil Eesti ühiskonnaliikmetel paremini mõista, millised on meie igapäevaelu mõjutavad võimalikud riskid, milleks tuleb nii riigil tervikuna kui ka asutustel, kogukondadel ja üksikisikutel valmistuda.

CREVEX 2023 õppusel harjutati ulatuslikku evakuatsiooni

Suurõppusel CREVEX 2023 harjutati ulatuslikku evakuatsiooni, mis tähendab elanikkonna ajutist ümberpaigutamist ohustatud alalt ohutusse asukohta hädaolukorra või selle ohu korral. Termin tuleneb hädaolukorra seadusest § 16 lg 2.

«Ulatusliku evakuatsiooniga on tegemist juhul, kui on täidetud kolm järgnevat tingimust: evakuatsioon viiakse läbi hädaolukorra või selle ohu korral, sündmus hõlmab suurt hulka inimesi ning sisaldab otsest või tajutavat ohtu inimelule. Ulatuslik evakuatsioon viiakse läbi vaid juhul, kui paigale jäämise risk on suurem kui ümberpaigutamise risk,» selgitab päästeameti elanikkonnakaitse talituse ulatusliku evakuatsiooni nõunik Anastassia Ümar.

Tema sõnul peaksid ulatusliku evakuatsiooni tähendust teadma ja sellega seonduvaga kursis olema kõik inimesed, sest keegi ei ole kindlustatud selle eest, et ühel hetkel oleme ohustatud alas, kust on vaja evakueeruda. Põhjuseid võib olla erinevaid: üleujutus, ulatuslik tulekahju, ulatuslik tööstusõnnetus, pikemaajaline ulatuslik elutähtsate teenuste katkemine, epideemia, sõda. «Ei tasu mõelda, et minu piirkonnas või minuga seda ei juhtu. Me ei tea kunagi ette!» toonitab Ümar.

Kriisis ja sealhulgas ulatuslikus evakuatsioonis tuleb kuulata riiki ning käituda vastavalt juhistele, sest see on abistajate tööle kasulik ja kiirendab abi jõudmist vajajateni. «Kuulata tasub riigikanaleid, et mitte lasta end segadusse viia propagandakanalitest ega sotsiaalmeedias tuttavalt tuttavale levivast infost. Kriisihetkel on tähtis säilitada kriitiline mõtlemine,» räägib Ümar.

Ta rõhutab, et väga oluline on iga inimese enda valmisolek kriisiks ja võimalikuks evakuatsiooniks ning oma elu ja tervise eest vastutuse võtmine – ei peaks lootma jääma ainult teiste ja riigi peale. «Valmisolek algab meist endist! Siin mõtlen esimesi ja kõige lihtsamaid samme, näiteks kriisikoti pakkimist, esmaste varude omamist, võimekust iseseisvalt hakkama saada esimestel kriisi päevadel. Tähtis on aru saada, et evakuatsioonikohad ei ole mugavusteenus – need on sellest kaugel. Seega jääb inimese vastutada, kui mugavaks ta suudab olukorra enda jaoks ette valmistada. Tuleb mõelda läbi, kuhu ja kelle juurde erinevates olukordades on võimalik minna – suvekodu, maamaja, sugulased, sõbrad, tuttavad – ja kuidas sinna saada. Kindlasti tasub mõelda oma lähedastele ja vajadusel neid kriisiolukorras abistada.»

Ulatusliku evakuatsiooni harjutamine suurõppusel CREVEX 2023 läks Ümara sõnul edukalt: «Kõik ettenähtud protsessid käivitati ja mängiti läbi, inimesed toodi evakuatsioonialalt välja ja evakuatsioonikohad avati õigel ajal. Edaspidi peame harjutama ikka ühte ja sama, et tegevused muutuksid automaatseks ja inimestel tekiks lihasmälu, staabid langetaksid otsuseid kiiremini, asukohapunktide tööjaotus ja ülesannete püstitus oleksid kiired ning koostöö partnerasutustega sujuv.»

Kuula lisaks otse KUKU «Julge olla!» raadiosaatest. Saateid juhivad Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

• 22.11 kell 11.00 Kuidas sündis kriisiäpp «Ole valmis!» ja mida sellest peaks teadma. Saatekülaline Naiskodukaitse arendusspetsialist Elisa Jakson.
• 29.11 kell 11.00 Kõik, mida peaks kodanik teadma varjumise kohta. Saatekülaline päästeameti ohutusjärelevalve osakonna varjumise nõunik Sten Patrick Kreek.
• 06.12 kell 11.00 Ohusireenide võrgustiku eesmärk Eestis ja kuidas käituda ohuteavituse ehk EE-ALARMi korral. Saatekülaline päästeameti kriisiosakonna sireenivõrgustiku projektijuht Tambet Vodi ja kommunikatsiooniosakonna kriisikommunikatsiooni ekspert Katerina Mudarissova
• 13.12 kell 11.00 Kriisideks valmisolek tavalise kodaniku vaates. Saatekülaline päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala
• 20.12 kell 11.00 Kuidas valmistuda kriisiks koos korteriühistuga? Saatekülaline päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala

Saated järelkuulatavad kuku.player.ee või Spotifyst.