Eesti Juristide Liit: anomaalne õigusloome ja riigivalitsemine peab lõppema

Vandeadvokaat Meelis Pirn. Foto: AB Barrister

Eesti Juristide Liit kutsub riigikogu ja erakondi üles taastama tavapärane õigusloome, loobuma obstruktsioonist ja eelnõude vastuvõtmise sidumisest valitsuse usaldusega.

«Põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik parlamentaarne riik, kus riigivõimu teostatakse põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti inimene usub ja austab põhiseadust kui õigusriigi alust ning seaduste loomise devalveerimine kahjustab demokraatiat ja usaldust parlamendi ning riigi vastu,» märkis liidu president, vandeadvokaat Meelis Pirn.

Tema sõnul on riigikogu töö seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine, kuid väljakujunenud õigusloomeprotsess käriseb. «Opositsioon takistab parlamendi põhitöö tegemist õigusloome ummistamisega, koalitsioon vastab väljakujunenud töökorra eiramisega,» nentis ta.

«Aastaid tagasi töötati välja hea õigusloome tava, mis sai oluliseks mõõdupuuks seaduste kvaliteedi hindamisel. Žürii valis igal aastal parima ja halvima seaduse, mille hääletamisel sai osaleda ka rahvas. Konkurss lõppes mõned aastad tagasi, sest korraldajad leidsid, et on eesmärgi saavutanud; hea õigusloome tava on juurdunud. Justiitsministeeriumi algatusel juurutati põhjalik väljatöötamiskavatsuse kohustus ja mõjude hindamise metoodika,» selgitas Pirn.

«Seda ehmatavam on nüüdne õigusloomeline hoolimatus ning millise eeskuju see annab igapäevasele õigusloomele. Väljatöötamiskavatsustest on tihti loobutud, mõjud hindamata või tehtud pinnapealselt; huvigrupid on kaasamata või on see näiline paaripäevase kooskõlastusaja tõttu; kobareelnõud seotakse valitsuse usaldushääletusega, et vähendada parlamentaarse debati võimalust. Riigijuhtimise maine kahjustub ja see muutub julgeolekuriskiks,» leiab liit.

Riigikogu kiitis novembris 2020 heaks Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, mille kohaselt järgivad kvaliteetse õigusliku lahenduse saavutamiseks nii valitsus kui ka riigikogu kõrvalekaldumatult hea õigusloome põhimõtteid.

Riigikogu võtab vastu üksnes sellise seaduse, mis vastab hea õigusloome põhimõtetele. Õigusloomepoliitika on kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine. Lahenduste väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest. Ühiskonnas kokkulepitud õigusloomereeglite järgimine demonstreerib demokraatia arenguastet.

«Austatud riigikogu liikmed, hoolimata teie erakondlikust kuuluvusest, kutsume teid käesolevaga üles näitama riigimehelikkust ja ületama tekkinud patiseis,» ütles Pirn.