Riigiinfo telefon 1247 – 1 number 24 tundi 7 päeva nädalas

Foto: Shutterstock

Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga 2020. aasta märtsis suurenes hüppeliselt inimeste infovajadus. Kõnede arv numbrile 112 ja perearsti nõuandeliinile 1220 mitmekordistus, ummistades liinid kiire abi vajajate jaoks. Tekkis vajadus käivitada üks ja ühtne infotelefon ning vaid neli päeva pärast eriolukorra väljakuulutamist avas häirekeskus infotelefoni 1247. Numbrit on lihtne meelde jätta – 1 number 24 tundi 7 päeva nädalas.

Riigiinfo telefon 1247 on häirekeskuse all tegutsev infotelefon, millelt on võimalik ööpäev läbi saada infot või nõu olukordades, kus ei ole ohus kellegi elu, tervis ega vara. Päästeameti kommunikatsiooniosakonna eksperdi Katerina Mudarissova sõnul on riigiinfo telefoni 1247 üks peamisi eesmärke vähendada hädaabinumbri 112 kõnede koormust. Infotelefonilt on võimalik saada teavet eesti, inglise või vene keeles, aga tulenevalt operaatorite keelteoskusest ka näiteks soome või mõnes muus keeles.

Hädaolukorra või suurõnnetuste ajal on häirekeskusel võimekus avada kriisiinfotelefon. Kriisiolukorras on kriisitelefoni ehk lühendatuna KRIT eesmärk koostöös kriisiolukorra lahendamist juhtiva asutusega jagada elanikele soovitusi ja käitumisjuhiseid. «Kriisiolukorras avatakse kahesuunaline kanal, mida kasutatakse info jagamiseks ja ka kogumiseks. Kriisiolukorras valmistab kriisi juhtiv asutus ette esmased käitumisjuhised elanikele, kriisi jooksul neid pidevalt täiendades. Samuti koostatakse korduma kippuvad küsimused, mida 1247 operaatorid saavad helistajatele jagada,» selgitab Mudarissova.

Ta lisab, et inimesed helistavad riigiinfo telefonile ka selliste küsimustega, millele pole 1247 operaatoritel kohe vastust. «Sel juhul edastatakse need kriisi juhtivale asutusele. Küsimustele vastatakse esimesel võimalusel, vastus jõuab helistajani 1247 operaatorite kaudu.»

Riigiinfo telefoni teenuse partnerid on keskkonnaamet, transpordiamet ja päästeamet. See tähendab, et operaatorid vahendavad transpordiametile näiteks helistajate teavet riigiteede probleemide kohta, keskkonnaametile infot keskkonna ja loomadega seotud probleemide kohta, politsei- ja piirivalveametile infot dokumentide ja taotlusankeetide kohta ning päästeametile infot ja nõu päästeala teemadest alates kodu turvaliseks muutmisest kuni teadeteni katmata kaevude kohta. Pöördu julgelt numbrile 1247 ka siis, kui soovid näiteks kutsetunnistusega korstnapühkijate kontaktandmeid. Pärast Ukraina sõja puhkemist vastatakse riigiinfo telefonilt ka julgeolekuga seotud küsimustele.

Helista 1247 näiteks siis, kui ...

... maanteel on liiklustakistus, ohtlik praht või augud

... tee on üleujutatud, libe või lumme tuisanud

... liiklusmärk on katki, puudu või eksitav

... teele on langenud puid või teel on loomakorjus

... märkad:

• keskkonnareostust või reostusohtu
• ebaseaduslikku metsaraiet või kalapüüki
• jäätmete ebaseaduslikku ladestamist
• loomade julma kohtlemist
• abitus seisundis metslooma või -lindu

... soovid:

• infot taotlusankeetide või dokumentide täitmise kohta
• üldinfot isikut tõendavate dokumentide ja elamisloa menetlemise kohta
• teavet struktuuriüksuste asukohtade ja lahtiolekuaegade kohta
• teada, kus ja kuidas tohib lõket teha

... soovid teatada ohtlikust ehitisest

... soovid lisateavet päästeameti ennetuskampaaniate kohta

Abi kutsumine – kuhu ja kuidas teavitada?

Eestis ja mujal Euroopa Liidus on kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks üks ja ühtne hädaabinumber 112. Sellele numbrile helistamine on tasuta ja see on alati kättesaadav. Helista kohe hädaabinumbril 112, kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus, samuti siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda.

Kuidas teha hädaabikõnet?

• Veendu, et kõik sinu pereliikmed teavad hädaabinumbrit 112 ja oskavad seda õigesti kasutada.
• Veendu, et kõik sinu pereliikmed teavad täpselt teie kodust aadressi. Pane laste ja eakate jaoks kodune aadress nähtavale kohale.
• Ilma levita saab hädaabikõnet teha, kui telefon korraks välja lülitada. Sisselülitamisel saab teha hädaabikõne teiste mobiilioperaatori võrkudesse enne SIM-kaardi aktiveerimist (enne koodi sisestamist). Teine lahendus teiste operaatorite võrgust hädaabikõne tegemiseks on SIM-kaardi eemaldamine.
• Enne hädaabikõne tegemist taga enda ohutus. Mine ohust eemale või varja end ohu eest.
• Ära eelda, et keegi teine on hädaabikõne juba teinud. Jäta kõne tegemata vaid siis, kui oled veendunud, et häirekeskusele on info juba edastatud ja sul ei ole midagi uut sündmuse kohta lisada.

Hädaabinumbrile helistades ütle kohe alguses, mis juhtus.

• Kuula päästekorraldaja küsimusi ning vasta neile täpselt ja lühidalt. Muu hulgas võidakse sinu käest küsida, kas keegi on viga saanud, mitu inimest on viga saanud, mis on sündmuskoha aadress või asukoht, kuhu on vaja abi saata.
• Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud. Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal.
• Hoia oma telefoniliin vaba, et päästekorraldaja saaks sulle vajadusel tagasi helistada.
• Kuulmis- ja kõnepuudega inimesed saavad abi kutsuda, saates SMS-i numbrile 112.

Kui hädaabikõne on tehtud

• Jätka vajaduse korral esmaabi osutamist kuni abijõudude saabumiseni.
• Hoia oma telefoniliin vaba, et päästekorraldaja saaks sulle

• vajaduse korral tagasi helistada.
• Helista uuesti hädaabinumbrile, kui olukord muutub raskemaks.
• Helista uuesti ka siis, kui on vaja teatada, et sündmus on lahenenud ja abivajadust enam ei ole.

Kuidas kutsuda abi, kui telefonil ei ole levi?

• Kui mobiiltelefon on operaatori levist väljas, lülita telefon korraks välja.

• Sisselülitamisel tee hädaabikõne enne SIM-kaardi aktiveerimist (enne koodi sisestamist). Selleks, et päästekorraldaja saaks levi olemasolul sulle vajaduse korral tagasi helistada, peab olema SIM-kaart uuesti aktiveeritud.
• Kui igasugune telefoniside puudub, mine abi kutsuma lähimasse pääste-, politsei- või kiirabiasutusse või haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Lisainfo: www.olevalmis.ee