/nginx/o/2023/11/23/15737505t1h4558.jpg)
Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga 2020. aasta märtsis suurenes hüppeliselt inimeste infovajadus. Kõnede arv numbrile 112 ja perearsti nõuandeliinile 1220 mitmekordistus, ummistades liinid kiire abi vajajate jaoks. Tekkis vajadus käivitada üks ja ühtne infotelefon ning vaid neli päeva pärast eriolukorra väljakuulutamist avas häirekeskus infotelefoni 1247. Numbrit on lihtne meelde jätta – 1 number 24 tundi 7 päeva nädalas.
Riigiinfo telefon 1247 on häirekeskuse all tegutsev infotelefon, millelt on võimalik ööpäev läbi saada infot või nõu olukordades, kus ei ole ohus kellegi elu, tervis ega vara. Päästeameti kommunikatsiooniosakonna eksperdi Katerina Mudarissova sõnul on riigiinfo telefoni 1247 üks peamisi eesmärke vähendada hädaabinumbri 112 kõnede koormust. Infotelefonilt on võimalik saada teavet eesti, inglise või vene keeles, aga tulenevalt operaatorite keelteoskusest ka näiteks soome või mõnes muus keeles.
Hädaolukorra või suurõnnetuste ajal on häirekeskusel võimekus avada kriisiinfotelefon. Kriisiolukorras on kriisitelefoni ehk lühendatuna KRIT eesmärk koostöös kriisiolukorra lahendamist juhtiva asutusega jagada elanikele soovitusi ja käitumisjuhiseid. «Kriisiolukorras avatakse kahesuunaline kanal, mida kasutatakse info jagamiseks ja ka kogumiseks. Kriisiolukorras valmistab kriisi juhtiv asutus ette esmased käitumisjuhised elanikele, kriisi jooksul neid pidevalt täiendades. Samuti koostatakse korduma kippuvad küsimused, mida 1247 operaatorid saavad helistajatele jagada,» selgitab Mudarissova.
Ta lisab, et inimesed helistavad riigiinfo telefonile ka selliste küsimustega, millele pole 1247 operaatoritel kohe vastust. «Sel juhul edastatakse need kriisi juhtivale asutusele. Küsimustele vastatakse esimesel võimalusel, vastus jõuab helistajani 1247 operaatorite kaudu.»
Riigiinfo telefoni teenuse partnerid on keskkonnaamet, transpordiamet ja päästeamet. See tähendab, et operaatorid vahendavad transpordiametile näiteks helistajate teavet riigiteede probleemide kohta, keskkonnaametile infot keskkonna ja loomadega seotud probleemide kohta, politsei- ja piirivalveametile infot dokumentide ja taotlusankeetide kohta ning päästeametile infot ja nõu päästeala teemadest alates kodu turvaliseks muutmisest kuni teadeteni katmata kaevude kohta. Pöördu julgelt numbrile 1247 ka siis, kui soovid näiteks kutsetunnistusega korstnapühkijate kontaktandmeid. Pärast Ukraina sõja puhkemist vastatakse riigiinfo telefonilt ka julgeolekuga seotud küsimustele.
Helista 1247 näiteks siis, kui ...
... maanteel on liiklustakistus, ohtlik praht või augud
... tee on üleujutatud, libe või lumme tuisanud
... liiklusmärk on katki, puudu või eksitav
... teele on langenud puid või teel on loomakorjus
... märkad:
... soovid:
... soovid teatada ohtlikust ehitisest
... soovid lisateavet päästeameti ennetuskampaaniate kohta
Abi kutsumine – kuhu ja kuidas teavitada?
Eestis ja mujal Euroopa Liidus on kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks üks ja ühtne hädaabinumber 112. Sellele numbrile helistamine on tasuta ja see on alati kättesaadav. Helista kohe hädaabinumbril 112, kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus, samuti siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda.
Kuidas teha hädaabikõnet?
Hädaabinumbrile helistades ütle kohe alguses, mis juhtus.
Kui hädaabikõne on tehtud
Kuidas kutsuda abi, kui telefonil ei ole levi?
Lisainfo: www.olevalmis.ee
/nginx/o/2023/09/06/15573886t1hd543.png)