Uuring: vaid 15 protsenti Eesti elanikkonnast tunnistab kriisiks valmisolekut

Foto: Päästeamet

Eesti elanike üldine kriisiteadlikkus on paranenud ning kahe aastaga on 45 protsendilt 30 protsendile vähenenud nende inimeste arv, kes pole üldse kriisile mõelnud, selgus päästeameti ja Kantar Emori tänavusest indeksuuringust. Paraku on hädaolukorraks olemas kõik vajalikud vahendid ja varud endiselt vaid 15 protsendil peredel.

«Viime elanikkonna kriisiks valmisoleku uuringut läbi iga kahe aasta tagant alates aastast 2017. Kahe aasta tagant seetõttu, et siis on paremini näha, kuhu oleme oma ennetustöö ja kampaaniatega jõudnud,» selgitab päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. «Inimeste mõttemaailma on palju muutnud Venemaa-Ukraina sõda ning koroonakriis, ent paraku näeme, et reaalne kriisivalmidus on viimastel aastatel üsna samal tasemel. Meil on palju teha, et seda protsenti tõsta. Loomulikult mängib siin suurt rolli ka konkreetse inimese sotsiaalne taust ja võimalused.»

Samas on märgatavalt kasvanud nende inimeste hulk, kes on osalenud päästeameti õppustel ja koolitustel või end kurssi viinud erinevate kriisiks valmistumise materjalidega. Kui 2017. aastal olid päästeameti käitumisjuhistega tutvunud 22 protsenti inimestest, siis tänavu oli see protsent 41. Virkala sõnul on selgelt näha, kuidas reaalsed õnnetused, nagu pandeemia ja viimaste aastate suured tormid on pannud inimesi mõtlema erinevates olukordades hakkama saamisele. Paraku näitab langustrendi esmaabioskus, ent siin võib seisneda probleem selles, et 2017. aastal hindasid inimesed oma oskuseid üle – vahepealsetel aastatel on ette tulnud mitmeid perioode, kus esmaabivajadust on praktikas vaja läinud, ja on selgunud, et tase polegi nii hea.

«Meie haavatavamad sihtrühmad on endiselt eakad, üle 65-aastased, korterelamutes elavad ja muukeelsed inimesed. Nende puhul joonistuvad valmisolekulüngad eriti selgelt välja,» nendib ekspert. «Sel aastal viisime esimest korda küsitluse läbi ka üle 15-aastaste noorte seas – varem algas küsitlus 18-aastastest – ning seal oli kõige hämmastavam tulemus noorte enesekesksus ja kapselduvus: mida nooremad inimesed, seda enam napib neil koostöövalmidust jagada oma teadmisi ja varusid naabrite ning tuttavatega.»

Kriisiks valmistu eelkõige oma perest ja kodust lähtuvalt!

Päästeamet on läbi aastate panustanud riskivalmiduse parandamiseks palju ressursse ennetustööle, viies läbi koolitusi, nõustamisi ja teavitustööd. «Praegu on meie fookus koolitada koostöös Eesti sisekaitseakadeemiaga oma inimesi instruktoriteks, kes hakkavad elanikkonnale tulevikus koolitusi läbi viima. Nagu ikka – alustama peab iseendast,» räägib Virkala.

Ta nendib, et nõukogude ajal elanud inimesed ehk mäletavad, et tollal panustati tsiviilkaitsele palju juba koolis, samuti toimusid õppused töökohtadel. «Eesti taasiseseisvumisega tuli pikk vahe sisse, see teema ei tundunud oluline ja kui aus olla, siis ega ju midagi katastroofset juhtunud ka. Aga elu ja keskkond meie ümber on muutunud ning nüüd peame kõik koos täitma seda suurt auku, mis meie kriisivalmidusse on sisse jäänud.»

Päästeamet korraldab tasuta kriisikoolitusi koolides, kogukondades, töökollektiivides ja ka peredes. «Meie suurim mure on nii-öelda saada kätte täiskasvanud inimesed, kellel on omad elu- ja töömured ning kes ei pruugi esimese hooga mõista, et need teavitused ja koolitused on mõeldud ka nende jaoks. Teeme teadlikkuse kasvatamiseks palju avalikke kampaaniaid ja käime üle Eesti erinevatel avalikel üritustel, rääkides elanikkonna kaitsest praktilise tegevuse abil. Lisaks viime läbi kodunõustamisi, et selgitada peredele, mis peaks neil kodus olema teistmoodi, et tõsta seda vaid 15-protsendilist kriisivalmidust. Isegi kui neil pole raha- või ruumipuudusel võimalik hoida kodus varusid, võiksid nad teada, kust saada probleemi korral vett ja sooja ning kuhu ohu puhul varjuda, kuni riik abivajajateni jõuab. Nii tugev kui on meie nõrgim inimene, on kahjuks ka meie riik!»

Virkala paneb südamele, et valmidus peab olema eelkõige oma perest ja kodust lähtuvalt. «Tasub läbi mõelda, mis on alternatiiv juhuks, kui kaob elekter. Kuidas saame sel juhul vett? Kuidas sooja? Kas kodus on olemas seitsme päeva toiduvarud endale, lemmikloomale, beebile? Kas krooniliselt haigele inimesele on olemas retseptiravimid vähemalt nädalaks? Elu on näidanud, et kui loodusõnnetuse tagajärjel kaob elekter, hakkab toimuma ahelreaktsioon ning sellele järgneb vee- ja küttekatkestus. Kuidas sel juhul oma kodus hakkama saate? Kui mõelda sellistele asjadele alles kriisiolukorras, siis on vilets seis juba käes.»

Kahjuks kiputakse arvama, et päästeamet reageerib igale elektrikatkestusele ja kriisile väga kiirelt. Tegelikkuses on sellisel puhul abivajajaid tuhandeid ja kõigini lihtsalt nii ruttu ei jõuta. «Kõige õigem on ise valmis olla ja vajadusel võtta käsile plaan B, näiteks elutähtsate teenuste katkestusel kolida ajutiselt vanavanemate juurde maale ning elada seal puuküttega pliidi ja kaevu abil,» toob Virkala näite. Ta lisab, et õnneks on Eesti riigis hoiatused seni paika pidanud ning enamasti saab suurteks tormideks, külmakraadideks ja vihmasajuks aegsasti ette valmistuda.

Kuidas olla valmis elutähtsate teenuste katkestustel korterelamus?

Elutähtsa teenuse katkemisel korterelamus peavad elanikud teadma, kuidas saada ühendust ühistu juhtidega, kellel on olemas tegevuskava elanike kiireks teavitamiseks ja info saamiseks katkestuste likvideerimise käigu kohta. Maja tehnilistele ruumidele (elektrikilbile, soojussõlmele, ventilatsioonikambrile, lifti masinaruumile jmt) peab olema tagatud juurdepääs ning juhatusel/haldajal peavad olema nende võtmed.

Igal ühistul võiks olla olemas võimalus ühiselt soetada ja hoiustada varusid, näiteks joogivett. Veesaamise võimalused on kaardistatud. Elektrikatkestuste puhul peavad olema uksed, väravad, tõkkepuud mehaaniliselt võtmega avatavad ning kaugjuhitavad tehnoseadmed mehaaniliselt juhitavad. Liftis peab olema juhend sellest väljumiseks seiskumisel. Samuti peab olema kaardistatud, millised seadmed on elektrikatkestuse korral varutoitega, näiteks elektrigeneraatoriga kaetud. Autonoomse küttega majal peaks olema piisav kütusevaru.

Oluline on, et oleks kokku lepitud elanike kogunemiskoht, konkreetsed kellaajad kogunemiseks ja infovahetuseks sidekatkestuse korral.

Elanikel peaks olemas olema patareitoitel raadiod, et teada ja järgida meedia vahendusel antavaid avalikke juhiseid. Samuti tuleks teada, kus asub omavalitsuse territooriumil lähim kogunemispunkt, kust organiseeritakse transport evakuatsioonikohtadesse. Ühistu juht/juhatus peaks olema valmis kandma evakuatsiooni korral eestvedaja rolli ehk «Kapten lahkub laevast viimasena!».

Kutsu ekspert ohutusalasele nõustamisele!

Päästeameti tegevuse üks eesmärke on kujundada turvaline elukeskkond, ennetada inimeste elu, tervist ja vara ohustavaid sündmusi ning selgitada välja võimalikud ohuolukorrad. Selleks korraldab päästeamet koduohutusalast nõustamist. Kodunõustamine viiakse läbi inimese kodus, kus vaadatakse üle ja hinnatakse erinevaid ohte ning abistatakse lahenduste leidmisel.

Kodunõustamise ajal

• vaadatakse üle koduväline ohutus: lõkkekohad, grillid, tiigid, kaevud, prügi ladustamine, operatiivsõidukite ligipääs, ohtlikud puud jmt
• vaadatakse üle küttekollete korrasolek
• kontrollitakse suitsu- ja vinguanduri olemasolu, asukohta ja korrasolekut
• vaadatakse üle elektriseadmete ohutu kasutamine
• vaadatakse üle lahtise tule kasutamine: küünlad, toidu valmistamine, lastele tikkude kättesaamine jmt
• hinnatakse inimestele ohtu tekitavaid käitumisharjumusi, nagu suitsetamine, küttekollete korrasolek ja ohutu kasutamine
• vajadusel juhitakse tähelepanu muudele ohtudele, nagu veekogud kodu ümbruses, evakuatsiooniteed, käitumine tulekahju korral, esmaste tulekustutusvahendite olemasolu
• räägitakse kriisivarudest ja jagatakse soovitusi

Kodunõustamisi viivad enamasti läbi lähima kutselise või vabatahtliku päästekomando päästjad, kes annavad oma ala ekspertidena head nõu. Kodunõustamisi tegevad päästjad kannavad päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad päästeameti hologrammiga töötõendi või vabatahtliku päästja tunnistuse. Üldjuhul viiakse kodu tuleohutusalaseid nõustamisi läbi punaste päästeautodega päevasel ajal ajavahemikus 10–20. Nõustamine kestab tavaliselt 20–30 minutit. Inimesel on võimalus kutselise päästja isikut kontrollida töötõendi numbri alusel, helistades riigiinfo telefonile 1247.

Foto: Päästeamet

Kodunõustamine on alati tasuta ja vabatahtlik. Trahve ega ettekirjutusi karta ei tasu – on oluline, et kodu saaks ohutumaks! Vajadusel paigaldavad päästjad ise puuduolevad andurid või muud abivahendid, abi võib saada ka küttekollete ja elektrisüsteemide korrastamisel, erivajaduste puhul abistatakse erilahenduste leidmisel. Oma kodu tuleohutust saab igaüks testida veebilehel www.kodutuleohutuks.ee.

Kodunõustamise soovist kas iseenda, oma lähedase või abivajaja kodus saad märku anda, kui

• helistad riigiinfo telefonile 1247
• tellid kodunõustamise ohutusportaalis ohutusportaal.paasteamet.ee