EE-ALARM on tänavu viinud teavitusi ohtudest inimesteni juba viiel korral

Mis on ohuteavitus ehk EE-ALARM?

Ohuteavitus on ohust teavitamise kriitiline protsess, mis hõlmab üksikisikute, kogukondade, organisatsioonide ja asutuste informeerimist nende keskkonnas esinevatest riskidest, ohtudest ning õnnetustest. Ohuteavituse eesmärk on pakkuda õigel ajal asjakohast teavet, mis aitaks inimestel võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et ohtu leevendada või sellele tõhusalt reageerida. Ohuteate sisu on selge, lühike ja informatiivne, sisaldades üksikasju ohu olemuse, selle asukoha, tõsiduse, eeldatavate mõjude ja üksikisikutele soovitatavate meetmete kohta.

Ohuteavitus puudutab sündmuse korral ohualas viibivaid inimesi ning selle saamine võimaldab neil muuta oma käitumist ohust lähtuvalt, suunates nad vajaduse korral järgima kriisikommunikatsiooni kanalite kaudu edastatavaid täiendavaid käitumisjuhiseid.

Kas EE-ALARM on mitmekeelne?

EE-ALARM-i sõnumeid saadetakse üldjuhul eesti, inglise ja vene keeles, kuid mitte ilmtingimata. Millistes keeltes tehakse ohuteavitus, valitakse teavituse saatmise otsuse käigus. Näiteks Võrumaal ja Hiiumaal võib teha otsuse saata sõnum eesti ja inglise keeles, samas Tallinna linnas, kus on palju turiste ja välisriikide tudengeid, tehakse ohuteavitus kindlasti kolmes keeles.

Sõnumi saatmisel programm ise keeli ei vali. Eestikeelne sõnum tõlgitakse inglise ja vene keelde ning saadetakse välja ühe sõnumina. Kui on otsustatud saata EE-ALARM kolmes keeles, saavad ohualas viibivad inimesed oma mobiiltelefonidele ühe sõnumi, kus kajastuvad kõik kolm keelt.

Kui palju seda praeguseks kasutatud on ja milline on tagasiside?

Päästeamet on kasutanud EE-ALARM-i sel aastal juba viie pärissündmuse korral ning lisaks suurõppusel CREVEX23. Suurõppuse CREVEX23 tagasiside on alles valmimisel, mistõttu on sellest vara rääkida.

Siseministeerium viis 28.11.–10.12.2022 läbi ohuteavituse SMS-i märgatavuse ja arusaadavuse hindamise uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada, kui kiiresti märgatakse riigilt saadud ohuteavitust ning kas see on arusaadav ja vajalik. Osalejatelt küsiti, kuivõrd usaldavad nad saadud ohuteavitust – peaaegu kõik vastajad märkisid, et pigem või täielikult usaldavad, täieliku usaldamise osakaal suurenes peale üleriigilise sõnumi saamist.

Kas see on mujal riikides juba levinud metoodika?

Jah, mujal riikides on sarnased teavitusmeetodid juba üsna ammu kasutusel, näiteks riikides, kus on suurem oht ja tõenäosus tsunamiks, tornaadoks, ulatuslikeks metsa- ja maastikutulekahjudeks jne. Nüüd on ka Eesti liikunud elanikkonnakaitses järgmisele tasemele. Lisaks tegeleb päästeamet teiste ohuteavituse tegevustega, näiteks sireenivõrgustiku loomisega.

Kas ja kuidas on EE-ALARM-i juba arendatud?

Arendused on järjepidevad, kuid need on rohkem tehnilised. Kindlasti on EE-ALARM-i edendamiseks vaja läbi viia uuringuid, kus pööratakse tähelepanu eri sõnumivormingutele, sealhulgas erinevatele teabejadadele: oht, asukoht, allikas, aeg ja juhised, sõnastuse variatsioonid ja pikkused. Suurõppuse CREVEX23 tagasiside põhjal saame vajadusel arendustegevustega edasi liikuda.

Ole hädaolukordadeks valmis!

OHUTEAVITUS

Ohuolukorras on oluline, et info jõuaks sinuni võimalikult kiiresti. Lisaks meediakanalitele antakse ohuolukorrast inimestele teada ohusireenide ning SMS-teavitusega. Tähtis on võtta hoiatusi alati väga tõsiselt ja järgida ametlikke juhiseid.

Ohuteavituse kanalid

meedia, sh võrgu- ja sotsiaalmeedia
asutuste veebileheküljed ja sotsiaalmeediakanalid
ohusireenid
mobiiltelefoni SMS-teavitused ja telefonikõned
valjuhääldiga teavitus
ukselt uksele teavitus

Kuidas ohuteavituse puhul tegutseda?

Valmistu! Ohuteavituseks kasutatakse meediat, asutuste veebilehekülgi, sireene, SMS-teavitusi, kõnesid, ukselt uksele teavitust ja mobiilirakendust «Ole valmis», mis töötab ka ilma internetita.
Võta hoiatust alati tõsiselt ja järgi ametlikke juhiseid.
Mitteametlikest allikatest saadud hoiatused kontrolli alati üle ametlikest allikatest, näiteks Eesti Rahvusringhäälingu kanalitest (televisioon, veebiuudused err.ee, raadio).
Tegutse! Kui kuuled väljas käivitunud hoiatussireeni, tuleb minna siseruumidesse ja seal püsida. Jälgi meediat.
Kui hoones käivitub häire, välju sealt ja täida kohapeal antavaid juhiseid.
Kui saad hoiatuse, edasta see teistele ohupiirkonnas olevatele inimestele.
Kui sa ei ole ohu või hoiatuse korral saanud teavet, kuidas käituda, hinda olukorda iseseisvalt ja tegutse ametkondade käitumisjuhiste alusel.

Ohualapõhine kiire ohuteavitus – EE-ALARM

Ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele saadetakse lühisõnum, kui ohus on inimese elu, tervis, riigi julgeolek või juhtuvad muud ohtlikud suursündmused:

tulekahju maastikul või tööstushoones, kui levib mürgiseid keemilisi ühendeid sisaldav põlengusuits või levib põleng ise ohtlikult
ammoniaagi, kloori leke
massilised korratused
ulatuslikud loodusõnnetused
ohtlik toit, joogivesi
muud inimelu ohustavad suursündmused

Ohuteavituse sõnumi koostab vastavat sündmust lahendav asutus, kuid telefonis kuvatakse sõnumi saatjana EE-ALARM.

Ohuteavitus saadetakse kaks korda: ohuolukorra alguses ja ohuolukorra lõppemisel.

Ohuteavituse saamisel järgi kindlasti kõiki sõnumis olevaid instruktsioone!

Mida saad teha, et ohuteavitus sinuni jõuaks?

Hoia ennast iga päev uudistega kursis.
Varu patareidel töötav raadio, et saaksid infot ka olukorras, kus elektroonsed kanalid ei tööta.
Selgita välja, kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (nt ohtliku ettevõtte piirkonnas; https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi).
Üldjuhul teavitavad ohtlikud ettevõtted ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted või kohalikud omavalitsused sellest elanikke ise.
Tutvu ohuteavituse märguannete tähenduste ja käitumisjuhistega kohtades, kus sagedamini viibid (töökoht, õppeasutus, kaubanduskeskus, spordiklubi, meelelahutusasutus jne), ning reisil olles (laev, lennuk, hotell jne).
Jälgi kriisiolukordade lahendamist juhtivate asutuste sotsiaalmeedia-kanaleid, et neilt ohu korral kohe teateid saada.

Ohusireenid

Ohusireenidega teavitatakse elanikke siis, kui inimese elule on vahetu oht. Sellised olukorrad on:

suurõnnetused ja hädaolukorrad (nt õnnetus ohtlike kemikaalidega)
sõjaline oht

Tutvu ohtlike ettevõtete sireenide tähendustega

Üldhäire signaali kasutatakse kõigi ohtude puhul. Minutipikkust tõusvat ja langevat heli korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt kolm korda.

Üldhäire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas – see on ühtlane minutipikkune heli, mida edastatakse üks kord.

Testsireen tähendab, et häiresignaali testitakse ning inimestele kohustuslikke tegevusi ei järgne. See on ühtlane pidev heli kestusega kuni seitse sekundit.