Sisuturundus
Vaopere küla näide: kuidas valmistuda kriisiks koos kogukonnaga?
/nginx/o/2023/09/06/15573886t1hd543.png)
24. november 2023, 10:26
/nginx/o/2023/11/23/15737224t1h4402.png)
Raplamaa ja Harjumaa piiri ääres Rapla vallas asub Vaopere küla, kus on 27 talu ning enam kui 50 püsielanikku. Külaelu on aktiivne ja olemas on oma külaselts, kes toimetab oluliste teemadega, nagu ühine kriisiks valmistumine. Miks ja kuidas peaks üks kogukond kriisiks valmistuma?
Vaopere külavanem Kertu Künnapas nendib, et nende küla on küll pisike, aga aktiivne. «Enne koroonaperioodi toimus meil alatasa põnevaid sündmusi, külaelanikud tulid kokku ja pidevalt korraldati midagi. Koroonaajal jäi arusaadavatel põhjustel seltsielu veidi soiku, aga eks nüüd tuleb jälle inimeste aktiivsusele elu sisse puhuda.»
Omavaheliseks kõige kiiremaks suhtluseks kasutavad külaelanikud kinnist Facebooki gruppi, millega on liitunud igast majapidamisest vähemalt üks inimene, enamasti rohkem. Ühises inforuumis on hea tähtsat teavet jagada, uusi teemasid püstitada ning probleemidele lahendusi leida. Mida rohkem inimesi on oma küla puudutavate murede ja küsimustega kursis, seda parem.
Mõni aasta tagasi tekkis külaseltsil mõte teha külale arengukava – dokument, kus oleksid kirjas küla lähemad ja kaugemad plaanid ning eesmärgid, nende täitmist hindavad mõõdikud ja üldised tegevussuunad. Kõigepealt tuli kaardistada olemasolev olukord ning selle juures selgus huvitav tõsiasi, et keegi külaelanikest ei tea, kus asuvad tuletõrje veevõtukohad, ehk kui külas peaks aset leidma tulekahju, siis ei osata päästjaid kuhugi vett võtma suunata.
Künnapase sõnul oli tekkinud olukord tõsine ja jahmatamapanev. «Ühesõnaga saime aru, et meie küla ei ole kriisidele ja õnnetustele eriti mõelnud. Otsustasime enne arengukava koostada hoopis korraliku kriisiplaani – kõik olid nõus, et see on vajalikum kui arengukava. Kriisiplaanile mõeldes hakkasime uurima, kas mõnel Raplamaa valla külal on see olemas ning kes saaks meid aidata.»
Abi saadi mitmelt poolt: kaasati Kuimetsa vabatahtlik päästekomando ja Rapla päästekomando, kes aitasid kaasa mõelda, kuidas tulekahju või muu kriisi korral infot jagada ning millised probleemid üldse võiksid väikest Vaopere küla tabada. Künnapas kiidab väga Naiskodukaitse Rapla ringkonna naisi, kes tegid külaelanikele koolituspäevi, õpetasid kriisiolukordades hakkamasaamist ning soovitasid, milline varustus võiks igal inimesel kodus olemas olla.
Lisaks tuletõrjeveele tulid esile elektri- ja turvaprobleemid
«Kõik külaelanikud said esitada oma ettepanekuid kriisiplaani jaoks ja tuua välja enda murekohad. Hakkasime mõtlema, mis meil on olemas ning millega peaksime tegelema. Selgus, et veevõtukohtadega ongi meie külas olukord nukker, aga saame kasutada naaberküla tiiki. See lahendus meid tegelikult ei rahulda, peame tegelema ka enda veevõtukohtade korrastamisega ning oleme sellest rääkinud ka vallaga,» räägib külavanem.
Ta lisab, et kriisiplaani koostamisest joonistus selgelt välja veel üks suur probleem – pidevad elektrikatkestused tormide ajal. «Saime aru, et külal on vaja generaatoreid, sest kui elekter on pikemalt ära, ei saa enamik külaelanikke kaevust vett kätte, sügavkülmikud võivad üles sulada ja toiduvarud hävida. Eelmisel aastal oli päästeametil avatud kogukondade kriisiks valmistumise projekt ja saime tänu oma kriisiplaanile toetuse, mille eest soetasime külale kolm elektrigeneraatorit. Õnneks pole neid veel vaja läinud.»
Kriisiplaani said kirja ka liiklusohutuse mured. Vaopere asub suure maantee ääres, kus puuduvad kergliiklusteed. «Lapsed liiguvad aga teeperve mööda hommikul hämaras kooli ja täiskasvanud tööle ning kõik pidid ühiselt ootama pimedas bussipeatuses ühistransporti. Tegime Raplamaa turvalisuse projektile taotluse ja saime kahte bussipeatusesse valgustuse. Kriisiplaanist on olnud kasu nii enda silmaringi laiendamisel ja ohutuse parandamisel kui ka erinevates taotlusvoorudes osalemisel,» nendib Künnapas.
Lisaks kaardistati talud, kus on maakeldrid, kuhu on võimalik kallaletungi või pommitamise ajal varjuda. Künnapas nendib, et mõnevõrra üllatusena tuli paljudele kriisiplaani koostades asjaolu, et kuna küla asub pealinna vahetus läheduses, tuleb valmis olla ka selleks, et tõelise ohu korral hakkavad inimmassid Tallinnast maapiirkondadesse liikuma ja peidupaika otsima.
Kriisiplaan vajab pidevat uuendamist ja ajakohastamist
Kuna Vaopere kriisiplaan sai valmis tehtud juba mitu aastat tagasi, tuli päästeamet selle aasta juunis külaseltsi kutse peale seda üle vaatama. «Nad tegid mitmeid ettepanekuid, mida võiksime uuendada ja ümber teha. Näiteks jagasime kriisiplaanis ära konkreetsemad ülesanded – kui tuleb kriis, siis kes hoolitseb kogunemiskohta kogunedes toidu eest, kes registreerib tulijad. Väga mõistlik on plaan aeg-ajalt üle vaadata ja ajakohastada, sest olukorrad ju muutuvad. Praegu saab näiteks läbi mängida ka selle, kui peaks tulema uuesti sarnane asi nagu koroonakriis, kui inimesed ei tohtinud omavahel kokkugi saada. Kuidas oleks õige sellises olukorras üksteist aidata?»
Künnapas lisab, et oluline oli ka see, et nemad ei teinud kriisiplaani lihtsalt paberile ega saatnud e-kirjaga laiali, vaid päästekomando viis plaani igale perekonnale personaalselt kätte ning selgitas silmast silma, millega on tegu. «Inimesed said kohe spetsialistidelt küsida, kui midagi jäi selgusetuks. Lisaks sai päästeametilt konsultatsiooni oma tulekollete, lähima tuletõrje veevõtukoha, suitsu- ja vinguandurite kohta. Tegime kriisiplaani kättesaamise maksimaalselt praktiliseks.»
Ta soovitab ka teistel küladel ja kogukondadel kaardistada ohukohad ning leida neile lahendus. «Kindlasti ei saa seda teha läbi kõrvaltvaataja pilgu, vaid elanikud peavad ise ütlema, mis on nende meelest probleem. Kriisiplaani ei saa kelleltki maha kopeerida, eri piirkondades on täiesti erinevad mured! Meil olid nõrgad kohad elekter ja veevõtukohad – hakkasime sealt vaikselt plaani arendama. Kindlasti soovitan vastuste saamiseks kaasata kohalikud vabatahtlikud päästjad ja Naiskodukaitse, sest nad oskavad tõesti hästi nõu anda.»
Vaopere külavanem kinnitab, et temal on küll süda rahul, et kriisiplaan on tehtud ja ka uuendatud. «Oleme selles mõttes kriisiks valmis, et elektrigeneraatorid on olemas. Inimesed saavad oma joogivee küll kaevudest kätte, kuid ega kriis ei hüüa tulles – praegu tegeleme puhta joogivee kriisiga, nimelt ei vasta küla mitmetes kaevudes joogivesi nõuetele, sest vee mikrobioloogilised näitajad on coli-laadsete, E.coli’de ja soole enterokokkide poolest lubatust suuremad. Keldrid ehk varjumiskohad on kaardistatud ja enamikul külaelanikel on toiduvarusid piisavalt. Meie kogunemiskoht on selles mõttes eriti praktiline, et seal on olemas militaarne väliköök, mida saame kõik koos kasutada.»
Lühinipid varjumiseks
Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis tuleb neil sinna jääda (nt kodu, töökoht, kool) ning järgida edasisi juhiseid (püsida akendest eemal jne).
- Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
- Avalik varjumiskoht on eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nt maa-alused parklad, tunnelid).
Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele
- Tsiviilkaitse eesmärgil kasutatavate ehitiste, vahendite ning tsiviilelanikkonna jaoks ette nähtud varjenditena kasutatavaid objekte ei või hävitada ega rünnata. Selle tähistusega objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga.
- Kui oht muutub pikaajalisemaks, siis evakueeritakse inimesed punktidesse, mis on varustatud
Ole hädaolukordadeks valmis!
Valmistu pere ja kogukonnaga kriisiks SIIN.
/nginx/o/2023/11/23/15737366t1h0f76.jpg)