Eesti on asunud tõsiselt elanike varjumiskindlust parandama

Foto: Päästeamet

Eelmise aasta alguses alanud Venemaa kallaletung Ukrainale muutis järsult senist julgeolekuolukorda kogu Euroopa jaoks. Eesti on alates sellest hakanud jõuliselt panustama elanikkonnakaitse arendamisse, et kaitsta oma inimeste elu ja tervist. Üks väga oluline suund on varjumiskindluse parandamine.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek nendib, et ohuolukorrad, millal on mõistlik varjuda, on erinevad. «Need olukorrad võivad tekkida näiteks suurõnnetuste puhul aset leidvast võimalikust õhusaastest, ekstreemsetest ilmastikuoludest või sõjalisest ohust. Kui õhu saastumise korral võib piisata kodu- ja kontoriakende sulgemisest ning ventilatsiooni väljalülitamisest, siis sõjalise rünnaku korral peab arvestama lööklaine ja lenduva materjaliga, mis omakorda seab varjumisele omad nõuded.»

Tema sõnul on olenemata ohust varjumiskohale esmane nõue, et sealt peab leidma kaitset ohu eest. Nii võib näiteks rahe korral abi olla lihtsalt silla alla minekust, ent sõjalise ohu korral põhjustab enim vigastusi ja hukkunuid plahvatusest tulenev lenduv materjal, nagu killud, kivid ja prügi. Kui olla vahetu ohu korral avamaal ja varjumiseks siseruume ei ole, pakub varjet ka näiteks kraav. Korteris olles tuleks võimaluse korral liikuda keldrisse, ent kui see võimalus puudub, sest hoonel ei ole keldrit või pole füüsiliselt aega keldrisse minna, siis on õige varjuda kiviseintega akendeta ruumidesse, nagu vannituba.

Eesti inimeste teadlikkus varjumise teemast ja varjumiskohtadest on väga erinev. On inimesi, kes on enda jaoks kriisiolukorras käitumise läbi mõelnud ning soetanud igaks juhuks varud, aga samas on palju ka neid, kes ei ole sellele üldse mõelnud. Kreek kinnitab, et päästeamet jätkab kindlasti teavitamist sellest, kuidas kriisiolukorras käituda, sh varjumisest.

Sõjalise rünnaku korral peab arvestama lööklaine ja lenduva materjaliga, mis omakorda seab varjumisele omad nõuded.

Varjumiskohtade rajamine on pikk protsess, mis võtab aastaid, seepärast tuleb sellega tegeleda võimalikult kiiresti. 2023. novembri alguse seisuga on päästeamet tähistanud 190 avalikku varjumiskohta umbes 150 000 inimesele. Järgneva paari aasta jooksul on prioriteet, et 22 sireenivõrgustikuga kaetud asulates on avalik varjumiskoht vähemalt kümnele protsendile piirkonna elanikele ning need paiknevad asukohtades, kus vahetu ohu korral võib viibida inimesi, näiteks kesklinna piirkond. See aga ei tähenda, et mujal piirkondades päästeamet avalike varjumiskohtade kaardistamise ja märgistamisega edasi ei tegeleks.

Kõige kiirem, majanduslikult mõistlikum ja tulemuslikum on kohandada olemasolevad hooned varjumiskohtadeks.

Kuidas leida varjumiseks õige koht?

Varjumiskohad jagunevad kolmeks. Avalikud varjumiskohad on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks, kodused ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohad on näiteks keldrid. Lisaks eristatakse varjumisruume ehk akendeta ruume, nagu vannituba. Alates 2022. aasta teisest poolaastast on päästeamet märgistanud avalikuks varjumiseks sobivaid taristuid ning taristu osasid avaliku varjumiskoha märgisega – sinine kolmnurk oranžil taustal. Kui inimesed on vahetu ohu korral avalikus ruumis, siis tuleks otsida üles avalik varjumiskoht, sest sealt saab lühiajalist kaitset lööklaine ja lenduva materjali eest.

Kortermajade keldritesse varjumise teemal möönab Kreek, et majad on erinevad ning kahjuks kõikidel polegi keldrikorrust, seega iga kelder varjumiskohaks ei sobi. «See oleneb nii maja tüübist kui ka keldrikorruse seisukorrast. Mõistlik oleks oma maja keldrikorrus sellise pilguga üle vaadata, et kas ohu korral saaks sinna varjuda. See tähendab, et nii keldrisse viivad trepid kui ka sealsed ruumid peavad olema korras ja sinna ei tohiks olla ladustatud prügi ega põlemisohtlikku materjali. Keldrisse peab olema tagatud kiire ligipääs, mis tähendab, et uksed ei ole lukustatud võtmega, mille asukohta keegi ei tea. Samuti on oluline, et keldris oleks rohkem kui üks väljapääs. Enamasti on korrusmajade keldrid alul ehitatud läbitavaks kogu maja ulatuses, kuid sageli on neile hiljem ehitatud vaheseinasid.»

Kõige kiirem, majanduslikult mõistlikum ja tulemuslikum on kohandada olemasolevad hooned varjumiskohtadeks.

Siseministeerium on algatanud hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse, täiendades mõlemat õigusakti varjumise teemaga. Hädaolukorra seaduse muudatus sisaldab muu hulgas tulevikus uute hoonete rajamisel kohustust hoonesse rajada varjumiskoht. Kindlasti ei hakka see kehtima kõikide hoonete puhul, vaid alates teatud ruutmeetritest; Soome eluhoonete puhul algab see näiteks 1200 m2 brutopinna arvestusest. Samuti lisatakse muudatusse päästeametile varjumiskohtade vaates järelevalve. Seda, millal seaduste muudatused kehtima hakkavad, on vara öelda, kuid on lootust, et riigikogu kinnitab muudatused veel selle aasta jooksul.

Ohust annavad märku sireenid

Vahetust tõsisest ohuolukorrast annavad märku ohusireenid. «Sellisel juhul on reageerimiseks väga vähe aega,» nendib Kreek. «Kui olete kodus, siis ei ole mõistlik välja joosta ja varjumiskohti otsima minna. Pigem tuleks jääda siseruumidesse ja varjuda võimalusel keldrisse või akendeta ruumi. Lööklainest purunevate klaaside killud on väga ohtlikud ning nende eest tuleks kindlasti varjuda.»

Kui olete ohusituatsioonis võõras kohas, tuleks juba varem endale selgeks teha võimalused, kuhu sealses piirkonnas saab varjuda.

Avalike varjumiskohtade asukohtadega on mõistlik enne tutvuda. Avalike varjumiskohtade info on maa-ameti geoportaalis avalike varjumiskohtade kaardirakenduses, mobiilirakenduses «Ole valmis!», kohalike omavalitsuste kodulehtedel ning leheküljel www.rescue.ee.

Soovitused varjumiseks mõeldud ruumidele

* Ruumid peavad olema puhtad ja korrastatud. Tavaolukorras võib neid kasutada muuks otstarbeks. Ei sobi soojasõlmed või muud tehnilised ruumid!

* Varjumisruumi kõrgus võiks olla vähemalt 2,3 m ja põrandapinda optimaalselt 1,5 m2 inimese kohta.

* Ruumide viimistlemisel tuleks kasutada mittepõlevaid materjale ning aknaavad kindlustada, näiteks liivaga täidetud plastik- või tekstiilkottidega.

* Peab olema varustatus avariivalgustusega elektrikatkestuste korraks, näiteks elektrigeneraator või akupatareid.

* Oluline on piisav hapnikusisaldus õhus kas töökorras ventilatsiooni või akna kaudu.

* Varjumiskohas võiks olla töökorras patarei- või akutoitel raadio, joogivee mahuti või pudelites joogivesi vähemalt 2-3 liitrit inimese kohta, lisaks esmased tulekustutusvahendid.

* Ruumis peaks olema eesriidega ümbritsetud kuivkäimla, arvestusega üks käimla 25 inimese kohta.

* Temperatuuri tuleks hoida vahemikus +10 kuni +25 °C.

* Võimalusel tuleks tagada istumisvõimalus kõigile varjujatele.

ABI- JA INFONUMBRID

• 1247 riigiinfo telefon, kriisiinfo, päästeameti info ja nõu, info transpordiametile, info keskkonnaametile
• 1120 perearsti nõuandeliin, www.1220.ee
• 1343 Elektrilevi rikketelefon, www.elektrilevi.ee
• 126 vältimatu psühholoogilise abi ööpäevaringne usaldustelefon, www.peaasi.ee
• 655 8088 MTÜ Eluliin ööpäevaringne kriisitelefon
• 116 006 riiklik ohvriabi ööpäevaringne kriisitelefon
• 16 662 Mürgistusteabekeskuse ööpäevaringne infotelefon, www.16662.ee
• 1599 lastearsti tasuline nõuandeliin E–P kell 8–22 (kõneminut 1 €)
• 1492 naiste tugiliin
• 116 111 lasteabitelefon, www.lasteabi.ee
• 900 1032 riigi ilmateenistuse tasuline ilmainfo (kõneminut 1,10 €)
• 5301 9999 välisministeeriumi ööpäevaringne konsulaarabi telefon, reisitargalt.vm.ee
• 112 hädaabinumber