VIDEO ⟩ Erkki Keldo riigikogus toimuvast: olukord läheb aina hullemaks

Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo sõnas Postimehele, et eelnõude sidumine usaldushääletusega on valitsuserakondade jaoks ainus variant, sest EKRE ei lase neil oma poliitikat ellu viia ning takistab riigikogu tööd. 

Kas homme on taas oodata ööistungit? 

Jah. Tänane näitas, et opositsioon väga palju sisulist tööd teha ei taha. Isegi istungi pikendamise ettepanek hääletati maha. Kui alguses kurdeti, et ei saa pidada arutelu ja debatti, siis tegelikult isegi usaldusega sidumisel toimub nende eelnõude menetlemine nagu teine lugemine, mis tähendab, et kõik saadikud saavad küsida kaks küsimust ja saavad minna pulti pidama kõnet. Aga näha on, et seda pigem võetakse ajaviitmisena ja me kindlasti istume siin nii kolmapäeva öö kui ka tõenäoliselt neljapäeval lõpuni. 

Oleme näinud sel aastal ka seda, et riigikogu juhatus saab obstruktsioonile pidurit panna. Millal on õige piir seda teha? 

Tulenevalt ikkagi riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Hea tava on see, et kõned on seotud eelnõuga, mida arutatakse. Täna me juba nägime EKRE saadikute puhul, et need kõned ei olnud seotud.

Minu teada juhatusel seda plaani ei ole. Ma loodan, et ka ühiskond ja meedia näevad, et see ei ole sisuline töö, mida siin tehakse. Aga eks me peame riigieelarve vastuvõtmiseks need öötunnid siin ära veetma. Ma usun, et kui mitte see nädal, siis ülejärgmine nädal saame need ka vastu võetud. 

Usaldusega sidumine on saanud palju kriitikat opositsioonilt, ühiskonnalt ja ka presidendilt. Mida selle kriitika peale vastuseks kosta? 

Aus vastus on, et mina ühiskonnalt ja ka presidendilt väga palju kriitikat ei ole kuulnud. President istungjärgu algul ütles, et tema sooviks näha, et võimalikult vähe asju usaldusega hääletataks. Ma saan nõus olla. 

Aga nüüd tulemegi kaks sammu tagasi: usaldusega sidumine on ju tagajärg. See on tagajärg sellele, et opositsioon, eesotsas EKREga on teinud riigieelarvele ja riigieelarvega seotud seaduseelnõudele ca 2700 muudatusettepanekut. Martin Helme on avalikult tunnistanud, et need ei ole sisulised ja on mõeldud obstruktsiooni eesmärgil.

Kui me neid 2700 muudatusettepanekut hakkaks hääletama kümneminutiliste vaheaegadega, siis me hääletaks neid pool aastat. See on maksumaksja raha raiskamine, riigikogu ressursi raiskamine ja ma usun, et absoluutselt iga inimene ühiskonnas näeb, et see ei ole mitte kuidagi mõttekas. Kahjuks usaldusega sidumine on tagajärg sellele, mida ma just kirjeldasin. 

Hommikul ütles mulle Henn Põlluaas, et tema ja EKRE oleks valmis hea meelega teiega kompromissi arutama. Mis te arvate, kas seda on võimalik üldse teha? 

Viimased korrad, kui me kompromisse otsisime, siis ma sain aru, et EKRE poolt on kompromiss inimestelt [abieluvõrdsuse] õiguse tagasivõtmine, mida meie kindlasti ei saa aktsepteerida.

Olen ka kuulnud, et järjekordne kompromiss oleks e-valimiste keelamine Eestis. Pigem me sooviksime inimeste valimisaktiivsust tõsta ja erinevaid võimalusi juurde pakkuda, mitte hakata midagi keelama. Ma ei tea, kas nad mõtlevad päriselt neid sisuliste kompromissidena, aga meie neid kindlasti sisuliste variantidena ei näe. 

Põhimõtteliselt ongi olukord Eesti poliitikas ja riigikogus selline, et valitsusel polegi muud teha, kui sõita nii-öelda üle? 

Ei, kindlasti me seda ei soovi. Nagu ma ka üldkogul päris pika osa kõnest kirjeldasin – kirjeldasingi seda, mis on riigikogus toimunud. Ka eelnevad 30 aastat on olnud erinevaid poliitilisi erimeelsusi. Meil oli ka, arvasime, et teise pensionisamba lõhkumine on kriminaalne tegevus kaudses mõttes ja tegime konkreetsele eelnõule obstruktsiooni. Seda eelnõud oli võimalik usaldusega siduda, valitsus tahtis ja võttis vastu. Isegi riigikohus tunnistas, et see ei ole võib-olla majanduslikult kõige mõistlikum otsus, aga õiguslikult ta kinnitas selle ära.

Kuhu me täna oleme jõudnud on see, et obstruktsioon toimub üle välja, ehk riigikogu suures saalis ei ole võimalik praktiliselt ühtegi eelnõud vastu võtta. Nagu ma kirjeldasin, on EKRE teinud 200 muudatusettepanekut näiteks sellisele praktilisele eelnõule, et Ukraina lapsed, kes on saanud siit tagasi kodumaale minna, et nendest vabaks jäänud koolikohad saaks Eesti lastega täita vajadusel. EKRE on sinna teinud 200 muudatusettepanekut.

Apteekrite ja õdede lähtetoetused – et nad läheksid maapiirkondadesse tööle –, sinna samamoodi. Euroopa Arengupangas osaluse suurendamine – jälle vist ca 200 muudatusettepanekut. 

Olukord läheb aina hullemaks ja hullemaks. Sisuliselt ei lasta riigikogul tööd teha ja teadlikult on pandud mitusada muudatusettepanekut kõikidele eelnõudele, et tavamenetluse korras ei ole riigikogul võimalik neid menetleda.

Viimase asjana eelmine nädal hääletasime EKRE 88 muudatusettepanekut, mis puudutasid selle aasta eelarve tehnilisi ümbertõsteid. Hääletasime neid terve nädal ja oleks [teise nädala] otsagi hääletanud, kui poleks loobutud. 

Ütlesite, et president ei ole olnud kriitiline, aga tegelikult on ju olnud. Ka EKRE ütleb, et nemad loodavad, et president paneb pidurit. Mis te arvate, kas president paneb pidurit? 

See pole kuidagi minu öelda, Eestis on võimude lahusus. Kui on põhiseadusega vastuolu, siis sellest tulenevalt tal on õigus see parlamenti tagasi saata. Meie oleme eelarvega seotud küsimused kõik teinud nagu kord ja kohus, täitnud kõiki reegleid ja kõiki seadusest tulenevaid kaasamisi ja tähtaegu.

Ma tuletaks ka meelde, et president just ütles, et eelarve on baasdokument, mis on vajalik valitsemiseks ja mille vajadusel usaldusega sidumine on tema arvates üks kõige loogilisemaid, kui üldse. Pigem on ta olnud kriitiline, ja mina oleks samamoodi, et ei tohi saada normiks see, et riigikogus seaduse vastuvõtmiseks on ainus võimalus usaldusega sidumine. Minu meelest ei ole see mõistlik ja see ei ole ka põhiseaduse mõttega kooskõlas.