VIDEO, BLOGI JA FOTOD ⟩ Aller lõpetas tänase riigikogu istungi, usaldusküsimused lükkuvad edasi

Riigikogus on teisipäeval kolme eelnõu teine lugemine, mille koalitsioon sidus valitsuse usaldusküsimusega – see tähendab, et muudatusettepanekuid läbi ei hääletata ja eelnõud tulevad pärast esindajate ettekandeid ja läbirääkimisi kohe lõpphääletusele.

Esimene eelnõu, mis on seotud valitsuse usaldusküsimusega, on valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 295 SE. Selle kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine. Eelnõu kohaselt ei maksta toetust enam inimestele, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta algust. Praegu saab tagasipöörduja toetust 36 inimest.

Eelnõuga nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Praegu on Eestis veidi üle 1400 inimese, kellele makstakse erinevaid hüvitisi eri kontodele.

Samuti näeb eelnõu ette, et kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda hüvitist arvelduskontole, ei hakka sotsiaalkindlustusamet enam korraldama teiste hüvitiste, näiteks pensionide, posti teel kojukannet. Kojukande võimalus täiesti ära ei kao ja näiteks pensionäril, kelle elukohas on pangateenus raskesti kättesaadav, on endiselt võimalik saada pensioni kojukandega.

Valitsuse usaldusküsimusega on seotud ka valitsuse algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 293 SE, mis muudab paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ning annab lähtetoetuse taotlemise võimaluse ka õdedele.

Eelnõu kohaselt on apteekritele makstava lähtetoetuse suurus 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Praegu on ette nähtud lähtetoetus viie aasta kohta suurusega 15 000 eurot. Töötamise varasemal lõppemisel luuakse eelnõuga toetuse proportsionaalse tagasimakse võimalus. Toetuse saamiseks jääb kehtima nõue asuda tööle tõmbekeskustest väljaspool asuvas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas.

Samuti nähakse eelnõuga ette lähtetoetus õdedele. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ega ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat.

Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna, Tartut või nendega vahetult piirnevaid omavalitsusi. Lähtetoetuse suurus on 30 000 eurot ning toetusi hakkab menetlema terviseamet.

Lähtetoetuste maksmise tingimused ja kord kehtivad eriarstidele 2012. ning apteekritele 2015. aastast. Sellest ajast on suunatud lähtetoetuse abil tõmbekeskusest eemale tööle 94 arsti, kuid apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ei ole olnud piisavalt paindlikud ja seetõttu pole ükski apteeker seni lähtetoetust saanud.

Valitsuse usaldusküsimusega seotud kolmas eelnõu on valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 294 SE, mis annab väikelaste vanematele paremad sotsiaalsed garantiid nende endi või laste haiguse puhuks ning võimaldab neil paremini ühitada töö- ja pereelu.

Muudatus lahendab viimastel aastatel korduvalt õiguskantsleri ja lapsevanemate tõstatatud probleemi vanemapuhkuselt tööle naasvatele vanematele esimesel tööaastal haigus- ja hooldushüvitise maksmisel.

Praegu võtab tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitiste arvutamisel aluseks inimese isikliku, töövõimetuslehe algusele eelnenud kalendriaastal saadud ja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

Kui töövõimetuslehele jäämisele eelneval aastal oli vanem lapsega kodus ja tal puudus võimalus teenida tulu, siis maksab tervisekassa lapsevanemale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkuselt naasmist haigus- ja hooldushüvitist mitte rohkem kui töötasu alammääralt.

Eelnõuga luuakse tervisekassale seaduslik alus maksta lapsevanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks inimesele soodsama variandi.

Kuna haigushüvitise arvestuse muutmine nõuab nii sotsiaalkaitseameti kui ka tervisekassa infosüsteemide arendust, siis jõustuvad muudatused eelnõu kohaselt järgmise aasta 1. juulil.