Ummikseis riigikogus: opositsioonile sisuline kahju, koalitsioonile mainekahju

Riigikogu Foto: Madis Veltman

Seaduste läbisurumise seostamine usaldushääletusega on muutunud riigikogu praeguse koosseisu puhul tavapäraseks, olgugi et see ei vasta parlamentaarse demokraatia põhimõtetele. Mis on praeguse olukorra põhjustanud ja kas sellest on võimalik kuidagi välja tulla?

Sel nädalal seisab ees seitse usaldushääletust ja aasta lõpuni lisandub neid veel, sest ilmselt ei õnnestu ka riigieelarvet teisiti vastu võtta. Riigikogu aseesimehe Toomas Kivimägi (RE) sõnul ei olegi praegu võimalik asju teisiti lahendada. «Selles on süüdi opositsioon eesotsas EKREga – esitades 2700 muudatusettepanekut ja võttes neist igaühe eel kümme minutit vaheaega, teeb see kokku 540 tundi ehk pool aastat riigikogu tavatööaega!» lausus asespiiker. «Kui oleks esitatud 40–50 ettepanekut, olnuks teine asi, aga nüüd ongi opositsioon jätnud meile ainsa võimalusena usaldushääletamise.»

Küsimusele, kas 2024. aasta riigieelarvega minnakse sama teed, vastas Kivimägi, et see on väga tõenäoline. «Selle nädala jooksul peaks valitsus tegema otsused, kas siduda kuus ülejäänud eelnõu usaldusküsimusega või mitte. Muid alternatiive meil jäänud ei ole.»