/nginx/o/2023/11/20/15731140t1h2c4f.jpg)
Septembris alanud konkurss “Südamega tehtud eurotegu” on läbi saanud ja rahvale kõige enam silma ja hinge läinud projektid pingeritta seatud. Konkursi käigus valiti sadade Euroopa Liidu toetuse abil ellu viidud projektide hulgast 30 ning nüüd on õige aeg need kõige paremad välja hõigata.
Eesti on Euroopa Liitu kuulunud pea kaks kümnendit ja selle aja jooksul on struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti kokku ligi 7,6 miljardi euro eest. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) korraldas sel puhul parimate ELi toetuste abil ellu viidud projektide konkursi, et jagada toetust saanud edulugudele tunnustust. Kokku esitati konkursile 140 projekti, mille seast valis žürii välja 30. Projektide valikul hinnati nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale või kogukonnale. Parimatest parimad selgitati välja rahvahääletusel, kus projektid kogusid kokku üle 23 000 hääle.
PARIM SÜDAMEGA EUROTEGU – TERVISHOID
/nginx/o/2023/11/20/15731140t1h2c4f.jpg)
Viiendiku kõigist häältest kogunud Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgus valmisid Eesti kaasaegseimad ravikorpused nii laste- kui kõrvakliinikule, samuti uus operatsiooniplokk. Uued ruumid said endale ka näo- ja lõualuudekirurgia osakond ning perekeskus. Nii patsientide ravikeskkond kui töötajate olmetingimused muudeti kaasaegseks, samuti on nüüd olemas tänapäevased võimalused õppe- ja teadustöö läbiviimiseks Eesti ainsas ülikoolihaiglas. Laste ravi on nüüd koondunud nüüd L. Puusepa 8 aktiivravikeskusse, kus on kättesaadavad kõik TÜ Kliinikumis kasutusel olevad kõrgtehnoloogilised tervishoiuteenused.
Lastehaiglas on Eesti kõige kaasaegsemad tingimused laste haigla- ja päevaraviks ning ambulatoorsete vastuvõttude jaoks. Oluliselt paranes koostöö teiste eriaarstidega. See on tähtis, sest kliinikumis ravitakse muuhulgas Eesti kõige keerulisemaid juhtumeid, mille puhul võib aeg olla kriitilise tähtsusega. Sel põhjusel on rajatud ka lasteintensiivravi ning vastsündinute osakonna palatid samale korrusele, kus neil on otseühendus sünnitustubadega juhuks, kui vastsündinu vajab kiiret üleviimist lastehaiglasse.
Lapsesõbralikku sisearhitektuuri rikastab lastekliiniku seintelt avanev disainistuudio Unt/Tammik ja illustraator Marju Tammiku loodud võlumaailm koos põnevate ja salapäraste tegelastega, kes laste tähelepanu püüavad ja haiglakeskkonna kogemust sõbralikumaks muudavad. Maarjamõisa meditsiinilinnaku rajamine sai EL toetust 18,1 miljonit eurot.
PARIM SÜDAMEGA EUROTEGU – TARISTU
/nginx/o/2023/11/20/15731144t1hf813.jpg)
2022. aastal valmis riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Võõbu-Mäo teelõik kilomeetritel 68-85 2+2 sõidurajaga, mis teeb sellest I klassi maantee ning tagab ohutuma ja sujuvama liiklemise, viies liiklejad mööda ohtlikust Ussisoo-Anna lõigust. Teelõik ehitati suures ulatuses täiesti uuele trassile, mis lühendas vahemaa läbimise teekonda ca 2 km. Projekti raames ehitati Anna liiklussõlm, Võõbu, Anna ja Korba viaduktid, Kruusiaugu ja Kükita sillad, Puiatu ökodukt ning jalgratta- ja jalgteed. Riigiteed nr 2 on eurotoetuse abil ehitatud läbi mitmete projektide. Kokku on EL toetussumma veidi üle 34 miljoni euro.
PARIM SÜDAMEGA EUROTEGU – KESKKOND
/nginx/o/2023/11/20/15731146t1hc73d.jpg)
Pärnu jõgi on üks Eesti suurimaid jõestikke ja riigi tähtsaim lõhejõgi. Lisaks lõhele on jõest leitud teistest olulistest kalaliikidest võldast, hinku, jõesilmu ja paksukojalist jõekarpi. See on osa Natura 2000 võrgustikust. Enne taastamise projekti oli ca 90% jõestiku sobivatest elu- ja kudemispaikadest siirdekaladele ligipääsmatu. Suurim tõke jõel oli Sindi pais, mis lammutati 2019. aastal. Sellele eelnesid pikad arutelud kogukonna ja huvirühmadega. Pärnu jõest eemaldati 3 ning lisajõgedelt veel 4 rändetakistust. Kokku taastati 3300 km omavahel ühendatud jõgede süsteemi, mis on suurim jõgede taastamise algatus Eestis ja jõgede taastamise esinduslik näide kogu Euroopas. Pärnu jõe elupaikade taastamise projekt sai KIKi kaudu eurotoetust 12,7 miljonit eurot.
Parim südamega eurotegu haridusvaldkonnas on kutse- ja kõrghariduse programm, mille käigus arendati kutse- ja kõrghariduse praktikasüsteemi, pakuti õpetajakoolituse koolituspraktikat, õpipoisiõpet ja keeleõppetegevusi edukamaks toimetulekuks tööturul.
Parim südamega eurotegu ettevõtluse arendamises on Värska mineraalveest loodusliku ninasprei tootmine, mille puhul kasutatakse esimest korda Eesti maapõue mineraalvett ninasprei tootmiseks, et leevendada nohu ja kurguvalu haigussümptomeid.
Parim südamega eurotegu sotsiaalvaldkonnas on tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale pakkudes tuge töötamiseks ja igapäevaelus toimetulekuks pikaajalise tervisekahjustusega ja puudega inimestele. Koolitusi, nõustamist ja sotsiaalteenuseid on saanud kokku 42 000 abivajadusega inimest.
Parim südamega eurotegu kultuurivaldkonnas on Eesti Rahvusraamatukogu 2022. aasta sügisel loodud raamatute laenutuskeskkond MIRKO. E-väljaannete laenutuse üks peamisi eesmärke on teha Eestis välja antud kirjandus kättesaadavamaks ning edendada eesti keelt ja kultuuri.
/nginx/o/2023/11/20/15731151t1hda7c.png)
«Kuivõrd ligipääsetavus, ühiskonna kõigi liikmete kaasamine igapäevaellu on europrojektide puhul oluline teema, siis anname hästi tehtud projekti eest välja eriauhinna. Paksu Margareeta meremuuseum oli meil 65 parima seas, kuid kuna oli lihtsalt nii palju häid projekte, siis jäi see 30 seast välja. Soovisime palju kiidusõnu pälvinud muuseumi siiski esile tuua,» ütles RTK kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel.
Paks Margareeta on vaieldamatult Tallinna vanalinna üks sümbolitest, mis alates 1980. aastatest olnud Eesti Meremuuseumi käsutuses. 2019. aastal avati Paks Margareeta kaasaegse muuseumi ja külastuskeskusena, jutustamaks külastajatele seni eksponeerimata Eesti meresõidu lugu keskajast kuni tänapäevani välja. Kõige olulisem muutus hoonekompleksis oli tornile ja hoovile ühe korruse lisamine maa alla ning hoovi ühendamine katusega näitusesaaliks.
Ligipääsetavuse eripreemia sai Paks Margareeta just seepärast, et kaasas erivajadustega inimestele parima muuseumikogemuse pakkumiseks puudega inimeste esindusühingud juba renoveerimistööde planeerimise faasis. Tulemuseks on Eestis ainulaadne muuseum, mille mugavaid liikumisteekondi ja eksponaate saavad nautida nii nägemis-, kuulmis-, liikumis- kui intellektipuudega inimesed, samuti lapsed, eakad, lapsevankriga liiklejad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed ja paljud teised.
Muuseumi peamine soovitus kõigile projektide elluviijatele on mõelda juba päris projekti algusjärgus erivajadustega inimestele ligipääsetavus detailideni läbi – nii on odavam ning ei pea hiljem tegelema kulukate vigade parandustega. 2021. aastal jõudis projekt Euroopa muuseumiakadeemia Luigi Micheletti auhinna kategoorias kolme parema sekka, lisaks on muuseum saanud mitmeid teisi tunnustusi. EL toetussumma projektile oli 2 mln eurot.
RTK kampaania «Südamega tehtud eurotegu» kutsus kõiki üles enda lemmik europrojekti esile tõstma ja rahvahääletusele esitama.
Konkursi parimatele antakse autasud üle tänuüritusel, mis toimub 24. novembril.
Vaata kõiki TOP 30 projekte lehel eurotegu.ee
:format(webp)/nginx/o/2023/09/01/15561861t1h48cd.jpg)