Joakim Helenius astus Eesti 200st välja

Joakim Helenius kutsub Eesti 200 juhi valimisi boikoteerima. Foto: Sander Ilvest

Ettevõtja Joakim Helenius teatas täna, et astus välja erakonnast Eesti 200. Helenius pole rahul senise juhtkonnaga ega poolda ka uueks esimeheks valitud Margus Tsahknat.

Eesti 200 liige ja suurrahastaja Helenius on nimetanud läinud nädalavahetusel toimunud erakonna esimehe valimisi farsiks ja kutsus erakonnakaaslasi üles valimistel mitte osalema. Eelmisel nädalal erakonna liikmetele saadetud kirjas tõdes ta, et halva juhtimise tulemusena on Eesti 200 sügavas kriisis ning erakonnas puudub sisedemokraatia.

Heleniuse hinnangul on Eesti 200s tehtud alates koalitsioonikõnelustest väga palju valesid otsuseid. «Meie väga hea valimisprogramm visati üle parda, et saada head ametikohad, ning sellest alates on üks halb otsus järgnenud teisele,» tõdes Helenius.

Helenius rääkis täna Postimehele, et erakonnast lahkus ta kolmel põhjusel. «Esiteks oleks erakonnale vaja suuri muutusi ning mina neid ei näe,» nentis ettevõtja.

Ta meenutas, et läks poliitikasse seetõttu, et aidata kaasa Eesti majanduse konkurentsivõimele. «Et meil oleks terve mõistusega majandus- ja eelarvepoliitika. Aidata kaasa, et ära teha vajalikud suured reformid, eriti riigiaparaadi ümberstruktuurerimine,» selgitas Helenius. Ta ei näe, et sellega erakonnas eriti tegeletaks. 

Ma olin nii naiivne, sest arvasin, et kui sul on head mõtted, siis saad need ka oma erakonnas läbi suruda.

Joakim Helenius

«Teine põhjus on see, et ma tahan otse inimestega ning oma mõttekaaslastega tegeleda nende probleemidega. Meenutame, et aastast 2019 on riigiaparaadi töötajate arv tõusnud 8 protsenti. See on väga suur hulk uusi töötajaid. Kust tuleb nende palk? Loomulikult maksumaksjatelt,» rääkis ta ja lisas, et see on ka üks põhjusi, miks meie majandus on keerulises seisus. «Meie riigiaparaat kasvab kiiresti ja palgad kasvavad seal kiiremini kui erasektoris,» lisas ta. Helenius tõi välja, et see on ka üks põhjusi, miks meil on eelarvedefitsiit. «Kas riigiaparaat on saanud efektiivsemaks? Kindlasti mitte!» 

Tema sõnul tuleb lähtuda sellest, et Eesti on väike ning IT-nutikas riik. «Me võiksime läbi viia väga radikaalsed riigiaparaadi struktuurireformid,» rõhutas Helenius. Tema sõnul peaks seda analüüsima keegi väljast: et saaksime pakkuda samu hea kvaliteediga teenuseid, kuid väiksema kuluga.

Teine osa lahendusest võiks olla IT- ja tehisintellektisüsteemide kasutuselevõtt. «Meil on vaja Eestis innovaatilist mõtlemist! Seda ma kahjuks ei näe valitsuses ega Eesti 200s,» nentis Helenius. 

«Meid ootab tõsine majanduskriis,» ohkas Helenius. Tuleviku eestlasele tähendaks see seda, et paljud lähevad välismaale tööle. «Meist ei saaks mingisugune eeskuju teistele riikidele, vaid vastupidi,» lausus Helenius. «Seda ma tahan vältida! Ma olen Eestisse armunud ja mul on kirglik noor armastus Eesti vastu. Ma tahan tõesti Eesti jaoks midagi ära teha. Seda saan efektiivsemalt teha, kui ma ei pea mõtlema sellele, et minu mõtted mõjutavad neid,» lausus ta. 

Helenius tunnistab, et ei ole Eesti poliitikas pettunud, kuid on palju õppinud. «Ma olen kogu elu ärimaailmas aktiivne olnud. Kui ma siin kolm aastat tagasi poliitikasse läksin, siis ma olin väga naiivne. Ma ei teadnud siis, kuidas poliitikas otsuseid tehakse. Ma olin nii naiivne, sest arvasin, et kui sul on head mõtted, siis saad need ka oma erakonnas läbi suruda,» rääkis ta. 

Heleniuse hinnangul on tal nüüd hea arusaam, kuidas Eestis poliitika käib ning seetõttu ta suuremat võimalust midagi ära teha lobitööga. «Eesti poliitikud on targad inimesed, kuid neil ei ole väga hea arusaam kõikidest valdkonna detailidest. See valdkond, mis mulle huvi pakub ja mis on Eesti tulevikule ülitähtis, on majandusvaldkond,» rääkis ta. Poliitikutel on tema sõnul aga harjumus vaadata majandust läbi erinevate loosungite: «See on väga ohtlik viis poliitikat teha!»

Helenius otsustas liituda Eesti 200ga 2021. aasta aprillis, kui teatas, et astus välja erakonnast Isamaa ja selle liikmeühendusest Parempoolsed.