/nginx/o/2012/03/09/1003898t1h3c29.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumis valmisid hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse lähtealused ja edasised tegevussuunad, mis on aluseks laiemaks aruteluks huvigruppidega.
Ministeerium soovib parandada hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oluline on parandada koolide suutlikkust hariduslike erivajadustega õpilastele sobivate õppetingimuste loomisel,» ütles ministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand.
Ta lisas, et esmatähtis on määratleda senisest täpsemalt riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuste ning vastutuse määr hariduslike erivajaduste liikide lõikes, sealhulgas muuta ka rahastamisaluseid.
Täna rakendatakse riiklikes õppekavades ettenähtud õpitulemuste saavutamiseks täiendavaid tugiteenuseid ligikaudu 17 protsendile õpilastest. Enamik nendest õpilastest õpib elukohajärgses koolis. Väga spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid vajavatele õpilastele, keda on umbes 3,2 protsenti, on loodud erikoolid.
Hariduslike erivajadustega õpilaste elukohajärgsesse kooli kaasatuse hulk on viimaste aastate jooksul tõusnud ning edasiste arutelude käigus tuleb määratleda, kuidas oleks kõikidele hariduslike erivajadustega õpilastele tagatud nende arengu seisukohalt parimad õpivõimalused. Seda nii tava- kui erikoolide tingimustes.
Sel kevadel toimuvad hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse lähtealuste arutelud olulisimate huvigruppidega nagu Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Lastevanemate Liit. Kokkuvõtted tehakse jaanipäevaks ning nende alusel valmib detailsem tegevuskava.