TAUST ⟩ Jahihooaeg on täis valu ja võlu – kuidas kellelegi

Jahistatistika on omalaadseks indikaatoriks erinevate loomaliikide käekäigu kohta – neid elukaid, keda vähe (või kes suisa kaitse all) lastakse vähe või üldse mitte. Foto: Urmas Luik

Karusid novembrist enam taga ei aeta, huntide jahihooaeg aga just algas. Metssiga, kährik ja mink peavad püssiraudu aga kartma aastaringselt.

Te ju teate seda laulu, milles jänes kõigest väest jookseb ja põdra maja uksel seisma jääb? «Kopp-kopp, lahti tee, metsas kuri jahimees!» Umbes tuhat jänest jahihooajal 2022/2023 majja pakku ei saanud. Nad lasti maha. Võib-olla polnud päästev põder kodus või oli temagi maha lastud – Eesti suurimat imetajat kütiti möödunud jahihooajal üle 4500. Lasti ka üle 20 000 metskitse ja üle 13 000 metssea, üle 4200 hanelise ja isegi üks ronk. Kokku jahiti Eestis erinevaid elusolendeid 78659, rohkem, kui mõnes Tallinna linnajaos elanikke.

Sõltub vaatevinklist, kas see on hea või halb.